06.04.2024
Bahama lipu all sõitev Vene tanker Prantsusmaa Saint-Nazaire sadamas veeldatud gaasi maha laadimas.
Ukraina täiemahulise sõja algusest on Lääne-Euroopa üritanud vähendada oma sõltuvust Venemaa energiast, kuid kui asi puudutab gaasi, siis on torujuhtmete kaudu saadav gaas asendatud veeldatud maagaasiga (LNG). Sanktsioonid ei toimi, neist hiilitakse mööda ja Venemaa majandus kasvab kiires tempos.
Euroopa Liidu suurim LNG laevade imporditerminal asub Hispaanias, kuhu Venemaa gaas varem gaasijuhtme kaudu ei jõudnud, kuid tänu terminalile on Hispaaniast saanud Venemaa veeldatud gaasi suurim reeksportija. EL-i statistika ja Reutersi arvutused näitavad, et veeldatud maagaasi import on tõstnud Venemaa gaasi osakaalu EL-i tarnetes umbes 15 protsendini.
Andmeanalüütikafirma Kpleri andmetel jõudis möödunud aastal Venemaalt EL-i sadamatesse üle 15,6 miljoni tonni veeldatud maagaasi, mida on 2021. aastaga võrreldes 37,7% rohkem ja see ei ole kuidagi vastuolus EL-i seadustega.
Ukraina täiemahulise sõja puhkemise järel alustasid lääneriigid suuremahuliste sanktsioonikampaaniatega Venemaa vastu, näiteks kehtestati sanktsioonid Vene naftale, kuid mitte veeldatud maagaasile. Selle asemel on Euroopa Komisjon kutsunud liikmesriike üles lõpetama tarned Venemaalt vabatahtlikkuse alusel aastaks 2027.
Kuni 2022. aasta veebruarini jõudis Venemaa gaas Euroopasse suuresti Nord Streami torujuhtme kaudu, s.t Saksamaale. Nüüd aga liigub vedelgaas erinevatesse Lääne-Euroopa perifeersetesse sadamatesse ja sealt edasi sisemaale.
Võrguoperaatorite andmed näitavad, et Prantsusmaal moodustas Venemaa vedelgaas möödunud aastal 41% netoekspordist. Kui lisada Portugalist ja Hispaaniast imporditavad kogused, siis võib kogu Prantsusmaa poolt Belgiasse ja Saksamaale suunatava gaasi ning peaaegu poole Šveitsi ja Itaaliasse tarnitava gaasi kirjutada Venemaa arvele.
Belgia importis möödunud aastal 4,8 miljonit tonni Venemaa vedelgaasi. Siia juurde ei ole arvestatud EL-i sadamates ümberlaaditud vedelgaasi.
Saksmaa omakorda importis Bundesnetzagenturi andmetel möödunud aastal 48,6% gaasist torujuhtme kaudu Belgiast, Prantsusmaalt ja Hollandist, kuhu samuti jõuavad Venemaa LNG laevad. „M ei tea, kas Saksamaa importijad ostavad Venemaa veeldatud gaasi otse. Aga see ei oleks keelatud,“ ütles Bundesnetzagenturi kõneisik Reutersile.
Venemaa veeldatud gaasi osakaalu suurenemine paistab eriti silma Kreekas, kus gaasitarbimist ja -importi Venemaalt torujuhtme kaudu vähendati 20%. Kuid kuna Gazpromi veeldatud maagaasi tarned möödunud aastal enam kui neljakordistusid, moodustas Venemaa gaasi osakaal Kreekas eelmisel aastal 47% (2022 oli see 36%).
Alates aprillist on EL-i liikmesriikidel võimalik seaduslikult keelata Venemaa ettevõtetele taristu broneerimine veeldatud maagaasi tarnimiseks, kuid suured importijad nagu Hispaania ja Belgia on öelnud, et tõenäoliselt nad seda ei tee. „Kui keelame selle siin ära, aga Prantsusmaa näiteks ei keela?” mainis Hispaania energiaminister Teresa Ribera. „Meil on vaja ühist seisukohta.”
Allikas: Reuters