07.12.2017
Objektiivi konverents 2016
Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) tunnustab Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskopi Urmas Viilma ettepanekut anda abielu mõistele põhiseaduslik kaitse, et leevendada seeläbi kooseluseaduse läbisurumisega seotud ühiskondlikke pingeid.
SAPTK hinnangul on kooseluseaduse läbisurumisega tekitatud pinged suures osas seotud teadmisega, et paljudes lääneriikides on selline samm sillutanud teed ka perekonna ja abielu mõiste radikaalsele ümbermääratlemisele, ühiskonna alusväärtustega vastuolus oleva ideoloogilise programmi pealesurumisele ning selle mõjul teiste inimeste elementaarsete kodanikuõiguste- ja vabaduste ahistamisele.
“Kõik poliitilised jõud on kooseluseaduse läbisurumise kontekstis kinnitanud, et selle projekti varjatud eesmärgiks ei ole abielu mõiste ümbermääratlemine. Paraku selliseid väiteid ei usuta, sest paljudes teistes riikides on need osutunud valelikuks ja ka kooseluseadus ise kujutab endast valdavas osas abielu kohta käiva regulatsiooni koopiat. Selleks, et ühiskonna usaldust pälvida ja pingeid maha võtta, oleks abielu mõistele põhiseadusliku kaitse andmine ideaalseks võimaluseks. Seega on kõigil poliitilistel jõududel võimalik kõnealuse ettepaneku elluviimist toetades oma kavatsuste siirust tõestada,” toonitab SAPTK juhatuse esimees Varro Vooglaid.
Vooglaiu sõnul on tähelepanuväärne, et abielu mõistele on põhiseadusliku kaitse andnud terve rida Ida- ja Kesk-Euroopa riike, alustades Läti, Leedu, Poola ja Ungariga ning lõpetades Ukraina, Slovakkia, Horvaatia ja Gruusiaga.
“Nendes riikides on astutud ühiskonna alusväärtuste kaitseks selged sammud, mille sõnum on väga lihtne – meil ei ole midagi selle vastu, et soodustada inimeste tsiviilõiguslikes suhetes esinevatele probleemidele lahenduste leidmist, aga me ei nõustu ühiskonnale võõra ideoloogilise projekti jõuga pealesurumisega ning me kaitseme oma identiteedi aluseks olevaid väärtusi vastavalt sellele, mida me peame õigeks ja heaks,” selgitas Vooglaid.
SAPTK juhatuse liige Markus Järvi märgib aga, et kui abielu mõistele antaks põhiseaduslik kaitse ning seeläbi välistataks abielu ümbermääratlemise püüdlused lihtseaduste tasandil, siis võiks ka Eestis arutada ka täiendavaid seadusandlikke samme muudes kooseluvormides esinevatele praktilistele probleemidele lahenduse leidmiseks.
“Oluline on aga see, et seesugused sammud oleks suunatud üksnes praktiliste probleemide lahendamisele, mitte ühiskonna väärtushoiakutega manipuleerimisele ning nende ümberkujundamisele. Abielu on abielu ja perekond on perekond – ilmselgelt ei saa kristlased ja teised konservatiivid teha selle elementaarse tõe osas mingeid kompromisse. Küll aga võiks vajadusel kohendada regulatsioone, mis võimaldaks erinevatel leibkondadel omavahelisi eraõiguslikke suhteid lihtsamini reguleerida. Seejuures ei ole oluline, kas need leibkonnad moodustuvad kahest või enamast liikmest või kas nende liikmed on omavahel sugulussidemetes või romantilistes suhetes,” lisas Järvi.
SAPTK hinnangul oleks kõige otstarbekam panna abielule põhiseadusliku kaitse andmise küsimus rahvahääletusele, andes seeläbi kõnealuse muudatuse rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja kätte. Põhiseaduse muutmise seaduse eelnõu rahvahääletusele panekuks on nõutav Riigikogu koosseisu kolmeviiendikuline häälteenamus.
“Kuivõrd tegu on ühiskonna alusväärtustesse puutuva küsimusega, oleks selle otsustamine rahvahääletusel rahva kui kõrgeima riigivõimu kandja poolt igati kohane ning tõestaks ühtlasi, et Eesti poliitilistes ringkondades on säilinud mingisugunegi reaalne austus demokraatia ideaali vastu,” ütles Vooglaid.