18.01.2018
Martin Helme Riigikogus.
See nädal tõi endaga kaasa skandaalse kohtuasjaga ähvardamise kahe tuntud opositsioonitegelase vastu, kui Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu ja tema perekonnaliikmed nõudsid advokaatide vahendusel Reformierakonna fraktsiooni juhilt Jürgen Ligilt ja EKRE fraktsiooni juhilt Martin Helmelt avalikku ja omal kulul vabandamist meedias Riigikogu kõnepuldis ja ajakirjanduses välja öeldud arvamuste eest.
Juhul kui eelnimetatud Riigikogu saadikud sellest keelduvad, lubavad Sarapuud algatada kohtuasja, kusjuures haginõuded mittevaralise kahju hüvitamiseks on üsnagi kopsakad.
Sarapuude hagihoiatuse on põhjustanud Jürgen Ligi ja Martin Helme viited keskerakondlastele, bussiärile ja korruptsioonile enne majandusministri Kadri Simsoni umbusaldamist. Ligi ja Helme Sarapuude nõuet täita ei kavatse ning ennast süüdlaseks ei pea.
Esimeseks mõtteks, mida väljendasid ka mitmed poliitikategelased, oli konstanteering, et Riigikogu valimised on kiiresti lähenemas. Endise Tallinna abilinnapea Arvo Sarapuud pea kohal on pikalt hõljunud korruptsioonikahtlustuste pilv, seega tahavad Sarapuud õienduse või kohtuasjaga tõenäoliselt parandada oma kõikumalöönud mainet, mida Martin Helme ja Jürgen Ligi vabandus või neid süüdi mõistev otsus kahtlemata ka teeks. Iseasi on see, kas süüdistused on piisavalt paikapidavad ja kas kohtulik arveteklaarimine Riigikogu kõnetoolist välja öeldud sõnade eest on ikka parlamentaarsetest normidest lähtuvalt pädev.
“Parlamendisaadikuid ei saa kohtus vastutusele võtta Riigikogu saalis öeldu eest, küll aga näiteks laimu ja solvamise eest meedias,” selgitab Tartu ülikooli õigusprofessor Jaan Ginter neljapäevases Postimehes. Sõnavabadus on tema sõnul kõigis demokraatiates piiratud keeluga kasutada seda vabadust laimamiseks, solvamiseks või vaenu õhutamiseks. Mõnevõrra piiramatum on paljudes riikides, ka Eestis, parlamendiliikmete sõnavabadus. Nimelt ei saa Riigikogu liikmeid õiguslikule vastutusele võtta hääletamise ja poliitiliste avalduste eest Riigikogus või selle organites.
Tõsi küll, võib vaielda, kas iga sõnavõttu Riigikogus saab nimetada poliitiliseks avalduseks, aga vähemalt põhiseaduse kommentaarides on seni asutud seisukohale, et “võimalus, et kohus hakkab hindama, kas Riigikogu liikme konkreetne avaldus oli poliitiline või mittepoliitiline, võib märkimisväärselt pärssida parlamentaarset arutelu ning muuta kõnealuse garantii sisutühjaks,” vahendab Postimees õigusprofessorit.
“Seega ei rakendu nende sõnavõttude puhul Riigikogu liikme indemniteet, mis muidu kaitseks teda ka laimu puhul,» märgib Ginter. Idemniteet on riigiõiguse põhimõte, mille kohaselt parlamendi liikmed ei kanna distsiplinaar- ega kriminaalvastutust parlamendis tehtud avalduste, hääletamise või muu sellise eest.
Jälgides vandeadvokaat Oliver Nääsi ja advokaat Rainer Ratniku nõudekirja 12. jaanuarist 2018, näeb Martin Helme osas kaht süüdistust. Tsitaat: “8. jaanuaril 2018 avaldasite ERR-ile järgnevat: „Meie põhietteheide Kadri Simsonile on see, et otsused, mis on langetatud, on selgelt korruptsioonihõnguga. On selgeid tehtuid otsuseid, mis mängivad avalikke vahendeid mingi oma inimesteringi kätte.“
10. jaanuari 2018 XIII Riigikogu istungil esitasite te väite: „Teiseks, ühistranspordireform niimoodi, et toimiv süsteem lammutatakse ja uuest süsteemist, kuigi meil detaile ei ole, paistavad jälle kasu saavat erakonnakaaslasega seotud transpordifirma, ning täiesti arusaamatud investeerimisotsused näiteks rongiliikluses või ka Rail Balticuga või ka lennundusliikluses. Kõik need lood lõhnavad omadele mängimise ja korruptsiooni järgi ja kindlasti ei räägi nad riigimehelikust käitumisest või meie kõigi ühishüvede teenimisest.
Teie poolt avaldatu ei jäta kahtlust, et peate silmas erakonnakaaslasena Arvo Sarapuud (35308264918) ning erakonnakaaslasega seotud transpordifirmana ATKO Grupp AS (10759174) kontserni ühinguid.”
Paraku saaks Martin Helmet vastutusele võtta vaid esimese, meedias kajastatud süüdistuse osas, kuid sealt ei paista mingilgi moel välja, et “korruptsioonihõng” ja “mingi oma inimestering” tähendaks Sarapuude perekonda. Teine, pisut läbipaistvam väide aga on esitatud Riigikogus umbusalduse eel, poliitilise debati käigus ega ole seetõttu õigusprofessor Jaan Ginteri selgitusi arvesse võttes väga pädev ega kohane asja viimiseks kohtusaali. Seetõttu jääb Sarapuude süüdistusi Martin Helme vastu vaagides vaid üle tõdeda, et parlamendivalimised on tõesti lähedal, ning samas pole ka EKRE Riigikogu fraktsiooni esimehel Martin Helmel põhjust hakata kõnetoolist öeldud sõnu sööma. Seda enam, et ka tema suhtes kehtib hetkel süütuse presumptsioon.