Seadusi järjepannu vaidlustav “põhiseadusriivepresident” näitas ennast taas opositsiooni puudlina

President Kersti Kaljulaid jättis täna välja kuulutamata valitsuse algatatud ja riigikogus vastu võetud päästeseaduse ja relvaseaduse muudatuste seaduse.

“Jätan selle seaduse välja kuulutamata, sest see on vastuolus Eesti põhiseadusega,” sõnas Kaljulaid, osutades kolmele põhiseaduse paragrahvi riivele.

Riigikogule ja valitsusele vastandumine on presidendil juba käpas: alles jättis ta välja kuulutamata pensionireformi seaduse, veel varem kaitseväele jälgimisõigust andva seaduse (viimases leidis Riigikohus küll riiveid, kuid mitte selles osas, millele osutas Kaljulaid). Kaljulaid on asunud avalikult täidesaatvale riigivõimule vastu tegutsema.

President rõhub alati sätetele, mis minevat vastuollu Põhiseadusega. Tegelikult on seda võtet väga lihtne kasutada – tasub viidata Põhiseaduse võrdsusprintsiibile, ja alati leiab ühiskonnast kellegi, kes võib kuidagi riivatud olla.

Asjatundjad on öelnud, et põhiseaduslikku riivet ei saagi vältida, see on peaaegu alati olemas, tähtis on hoopis see, kui suure mõjuga riive on. President Kaljulaid on Põhiseaduse riivest teinud relva, mille ta ulatab opositsioonile.

Postimees on väga hästi välja toonud vaidlustamise tausta: “Reformierakond tõi välja, et… /…/…selgitati pöördumises presidendile,” ja “Ka sotsiaaldemokraat Heljo Pikhof pidas kahetsusväärseks eelnõu sätet…” Ehk otsesõnu: opositsioon vaidlustas ja president kuulas sõna.

Kui suur võiks olla Põhiseaduse riive selles osas, kuidas sai Kaljulaid üldse riigipeaks ja riive tema praeguses tegevuses?