SEB tunnistab, et kahtlasi tehinguid oli Eestis kümnete miljardite jagu

Rootsi ajakirjanike huvi tõttu saatis SEB Rootsi emapank teisipäeva õhtul välja teate, millega tunnistatakse kümnete miljardite eurode jagu kahtlaseid tehinguid panga Eesti harus.

SEB koostatud graafikud näitavad, et aastatel 2005 kuni 2018 liikus läbi Eesti haru 25,8 miljardit eurot kahtlast raha. Postimehe andmetel on see summa oluliselt suurem, kui teadsid seda olevat Rootsi ajakirjanikud.

“Oleme oma Baltikumi äri põhjalikult analüüsinud ja me ei ole näinud süstemaatilist riski, et SEB-d oleks kasutatud rahapesuks. Samas on kõik pangad alati igal ajahetkel majanduskurjategijate huviorbiidis,” teatas SEB.

Kaks nädalat tagasi teatas pank, et Rootsi uurivad ajakirjanikud rahvusringhäälingu kanalist SVT on pangale esitanud küsimusi seoses kahtlaste tehingutega panga Baltikumi harus. Sellega seoses on SEB saatnud välja arvukaid teateid seoses võimalike rahapesukahtlustega.

“Aastast 2006, kui pank sai kriitikat Eesti järelvalveasutustest ja teistest allikatest, oleme võtnud ette erinevaid tegevusi, et rahapesu riski vähendada. Arvukad kliendisuhted on seetõttu lõpetatud ning vastavate uurimisasutustega on ka vajadusel ühendust võetud,” selgitas panga pressiteenistus.

Seoses SVT uurimusega võttiski pank põhjalikult ette tehingud Eesti harus enam kui kümne aasta vältel.

Pank nimetab avaldatud tehinguid “madala läbipaistvusega mitteresidentidega” seotud äriks. See tähendab ülekandeid ja kliente, mille äritegevus ei vasta tänapäeva reegeid arvestades standarditele.

“Ligikaudu 95 protsenti SEB vähese läbipaistvusega klientidest Baltikumis arveldasid Eestis, kuid sellised ärimahud vähenesid kiiresti pärast 2006. aastal kasutusele võetud meetmeid ning moodustasid selle kümnendil juba väga väikese osa mitte-residentide ärimahust,” teatas SEB. (Postimees-BNS)