05.06.2019
Piiriprojekt läks lappama Hanno Pevkuri ajal.
Aastatagune riikliku audit arutult kalliks mineva idapiiri väljaehitamise kohta leidis hulk puudusi, mille meedia tol ajal maha vaikis ning millega vastne siseminister Mart Helme tegelema peab hakkama.
Siseminister Mart Helme on juba öelnud, et tõmbab üle mõistuse kalliks mineva idapiiri ehitusel pidurit ja on leidnud sealt kokkuhoiukohti, samas viitab ta ränkadele vigadele ja puudustele, mille tõi välja ka eelmise aasta mais koostatud AUDITI.
Auditi hinnang „Eesti Vabariigi idapiiri väljaehitamise projekti juhtimise tulemuslikkus siseministeeriumi valitsemisalas“ hõlmas piiriprojektiga seonduvaid tegevusi ja otsuseid ajaperioodil 5. september 2014 – 8. mai 2018, kui vastutavateks isikuteks olid reformierakondlasest siseminister Hanno Pevkur (kuni 23. november 2016), siseministeeriumi kantsler Leif Kalev (15. juuli 2012 – 14. juuni 2015), siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna (alates 13. august 2015), siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika asekantsler Raivo Küüt (alates 1. jaanuar 2015), PPA peadirektor Elmar Vaher (alates 2. mai 2013), PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Joosep Kaasik (kuni 19. märts 2017), PPA peadirektori asetäitja ülesannetes arenduse alal Merike Jürilo (29. märts 2017 – 7. mai 2017), PPA peadirektori asetäitja ülesannetes arenduse alal Krista Aas (alates 8. mai 2017); PPA integreeritud piirihalduse büroo juht Helen Neider-Veerme ja integreeritud piirihalduse büroo juhtivpiiriametnik, piiriprojekti juht Toomas Malleus.
Põhjendamatud menetlused ja seadustest möödahiilimine
Auditi tähelepanekute järgi oli maismaapiiri projekteerimishankes põhjendamatult kohaldatud riigihangete seaduses sätestatud erandmenetlust.
Erandmenetlus annab hankijale õiguse hanke läbiviimiseks Riigihangete seaduse nõuete väliselt. „Erandmenetluse vajaduse põhjendustest ei nähtu, et maismaapiiri projekteerimise hankel ei oleks saanud olulisi riigi julgeolekuhuve kaitsta erandit kasutamata hanke läbiviimisel kaitse- ja julgeolekuvaldkonna riigihangete sätete alusel,“ seisab auditis.
Lisaks ei ole auditi hinnangul katselõikude ehituse tellimine maismaapiiri projekteerimise lepingu raames kooskõlas riigihangete seadusega.
Osapooled Politsei- ja piirivalveamet (PPA) ja Nordecon on planeerimislepingut oluliselt ja korduvalt muutnud ning sellele on lisatud hankemenetluses ja algses lepingus kokku leppimata töid.
Kõige olulisem ja ulatuslikum muudatus puudutab projekteerimise lepingu raames kahe katselõigu ehitamist maismaapiirile. Muudatuse tulemusena suurendati projekteerimise lepingu maksumust katselõikude ehitushinna võrra 4,6 korda, so 1 162 210 eurolt 5 373 840 euroni (ilma käibemaksuta) ning kahekordselt pikenes algselt kokkulepitud lepingu tähtaeg, so 450 päevalt 922 päevani.
Hulk nõudeid jäeti täitmata
Audit juhtis tähelepanu tõigale, et piiri katselõikude ehitamisel ei ole tähtaegselt järgitud kõiki ehitusseadustikus ettenähtud kooskõlastamise ja teavitamise nõudeid.
Ühe katselõigu rajamisel ei küsitud projekti koostamisele eelnevalt kohalikust omavalitsusest projekteerimistingimusi ning enne mõlema katselõigu ehitamise algust jäeti esitamata nõuetekohane ehitusteatis. Kohaliku omavalitsusüksusega kooskõlastati enne ehitamise alustamist ainult ühe katselõigu projektdokumentatsioon. Teise katselõigu projektdokumentatsioon kooskõlastati ajal, kui katselõigu infrastruktuuri ehitus oli juba lõppjärgus.
Projekteerimise lepingus on jäetud vormistamata lepingu oluline muudatus, mistõttu ei pruugi lepingus kokkulepitu olla vaidluste korral üheselt tuvastatav. Lepingu olulise muudatuse leppis kokku selleks vastavat volitust ja pädevust mitteomav PPA töötaja.
PPA on jätnud lepingu olulise muudatuse nõuetekohaselt vormistamata, mistõttu on lepingus kokkulepitud tööde koosseis erinev tegelikust. Samuti on PPA töötaja võtnud asutusele kohustusi, milleks tal ei olnud volitust, mis viitab puudustele lepingu sõlmimise ja täitmise kontrollisüsteemide toimimises.
Ka on täheldatud mitu puudust riigihangete seaduse erandsätte alusel hanke korraldamisel, mille läbiviimisel ei järgitud siseministeeriumi valitsemisala ja PPA riigihangete korraldamise nõudeid, mis viitavad hanke läbiviimise ajal esinenud puudustele hangete valdkonna juhtimis- ja kontrollisüsteemi toimimisel.
Ka oli projekti ajaplaneerimise juhtimine oli korraldatud kuni 2018. aasta jaanuarini mitterahuldaval tasemel, sest see ei võimaldanud jälgida ja hinnata kogu projekti ajakavas püsimist.
Projekti ajakava hindamisel perioodil 2015-2018 aluseks olnud ajakava ei arvestanud eeldatavate ülesannete täitmise võimekuse ning tegevuste ja otsuste omavahelise sõltuvusega, sisaldades ebarealistlikke tähtaegu.
Audit sedastas, et ka projekti riskijuhtimine oli perioodil 2015-2018 korraldatud mitterahuldaval tasemel.
PPA-s olid küll loodud asjakohased eeldused ja tingimused asutuse üldise riskijuhtimise raamistiku ja teenuste haldamise, planeerimise, eelarvestamise ning arendamise põhimõtete ja korralduse kehtestamisega, kuid neid eeldusi piiriprojekti raames ei rakendatud. Auditi läbiviimise seisuga ei ole projekti olulised riskid tuvastatavad.
Ja veel: piiriprojekti sisu ja eelarve koostamiseks, muutmiseks ja jälgimiseks lepiti sobiv ja mõjus töökorraldus kokku alles märtsis 2018 (!).