Eestis on saanud kombeks, et kui tutvustatakse mingit uut projekti, siis kõlab kindlasti lubadus, et tulevad uued töökohad, kuigi tänasel päeval ei ole see inimestele enam esmatähtis, olulisem on palga suurus.
Selline töökohtade lubamine on pärit aegadest, mil inimesed valisid mistahes töökoha, peaasi, et sissetulek oleks. Tänaseks on aga Eesti arenenud ja pelk töökoht pole enam võluvits, seda enam, et varemgi on selgunud, et uued töökohad pole juba olemasolevatest eriti kutsuvamad, kuna palk hakkab olema ikkagi piirkondlikul tasemel.
Enefit Greeni juht Aavo Kärmas ütles ETV saates “Terevisioon”, et tuulepargid loovad kohalikele kogukondadele ohtralt töökohti ning valmis meretuulepargis leiaks rakendust 250-300 töölist.
“Ehitusfaasis tekib töökohti. Meretuuleparkide puhul on ka hilisemas faasis tööjõudu vaja. Ühe gigavatine tuulepark tähendab pidevat tööd umbes 250 kuni 300 inimesele, siis kui tuulepark juba valmis on. Tuulikuid on vaja pidevalt hooldada. See pakub tööd sadamatele, väikelaevnikele, majutusasutustele,” rääkis Kärmas.
Ehituses on juba praegugi väidetavalt töökäte puudus ja siia tuuakse massiliselt ukrainlasi, seega ei pruugi need töökohad täituda Eesti inimeste, vaid võõrtööjõuga.
“Meres on täna Eestis neli ala, kus on algatatud hoonestuse taotlus. Liivi lahes kaks projekti, Lääne-Saaremaal ja siis on Loode-Eestis Hiiumaal,” ütles Kärmas.
Kui valmib näiteks tuulepark Lääne-Saaremaal, siis peaks lubaduse järgi saama seal tööd mitusada inimest ja see “pakub sadamatele, väikelaevnikele, majutusasutustele.” Kas Saaremaale luuakse neile töölistele siis infrastruktuur, alates elamutest ja lõpetades hooldustöökohtadega?
Kõik see jutt võib tõene olla, aga kui alustatakse töökohtade pakkumisega, siis see pole täna enam nii primaarne, et anda heakskiit ainult loodavate töökohtade pärast.
UU