Selg sirge ja pea püsti: Ungari ja Poola vetostasid EL-i eelarve ja taastepaketi sidumise “liberaalsete väärtustega”

Ungari ja Poola keeldusid esmaspäeval andmast heakskiitu Euroopa Liidu pikaajalisele eelarveraamistikule ja sellega seotud 750 miljardi eurosele koroonaviiruse taastepaketile, viies bloki seeläbi liikmesriikide suveräänsuse piiramisest tekkinud poliitilisse kriisi.

Varssavi ja Budapest on vastu Euroopa Liidu rahastuse sidumisele õigusriigi põhimõtete järgimisega Brüsseli mõõdupuude järgi  ja nende saadikud vetostasid otsuse langetamise, ütlesid esmaspäevasel kohtumisel osalenud diplomaadid.

“Ungari on eelarve vetostanud,” ütles Ungari peaministri Viktor Orbáni pressiesindaja Zoltán Kovács, kelle sõnul peab pakett peegeldama juulis sõlmitud kokkulepet. “Me ei saa toetada plaani siduda õigusriigi kriteeriumid eelarveotsustega selle praegusel kujul,” ütles ta.

Poola peaminister Mateusz Morawiecki ähvardas leppe vetostada läinud nädalal ja esmaspäeval kinnitas seda terava sõnaga justiitsminister Zbigniew Ziobro.

“Küsimus on selles, kas Poola… on allutatud poliitilisele ja institutsionaliseeritud orjusele,” lausus ta. “Sest see ei ole õigusriik, see on ainult ettekääne. Tegelikult on see institutsionaalne, poliitiline orjus. Suveräänsuse äärmuslik piiramine.”

Euroopa Liidu juhid arvasid, et nad suutsid lahendada erimeelsused EL-i seitsmeaastase eelarve ja taastepaketi osas juulis peetud maratonkohtumisel. Praeguseks olevat Brüsseli teatel lahendatud ka erimeelsused Euroopa Parlamendiga eelarveprioriteetide asjus ja eelarveraamistik olevat heakskiitmiseks valmis.

Poola ja Ungari on aga endiselt vastu otsusele siduda neile antav rahastus Brüsseli hinnanguga sellele, kas nende kulutused on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eriti karmid on hinnangud sellele, et ülemaailmse pandeemia vastu võitlemine seotakse nn liberaalsete väärtustega.

Kui riigid keelduvad eelarvet heaks kiitmast, ei saa neid liidust välja heita, kuid teised liikmesriigid on siis sunnitud leidma uue mooduse eelarve koostamiseks, hoiatasid diplomaadid.

Juuli tippkohtumisel lepiti kokku aastate 2021-2027 1,074 miljardi euroses eelarveraamistikus ja 750 miljardi euroses taasteplaanis. Juba tollal oli Ungari ja Poola vastasseis õhus, kuid suvel kirjutati piirangud leppesse väga üldsõnalistena, nüüd aga on Brüssel need taas liiga nõudlikult ja suveräänsust piiravalt sätestanud.

Esmaspäeval kutsuti kokku EL-i suursaadikute kohtumine, et plaanile heakskiit anda. EL-i liidrid pidid neljapäeval pidama videokonverentsi koroonaviiruse teemal, kuid nüüd on võimalik, et seal arutatakse hoopis eelarvevaidlust.

“Meie õnn on Poola ja Ungari, kes teevad tihti ära selle, millest paljud Euroopas mõtlevad, kuid mida kardetakse avalikult öelda. 750 miljardi eurone hiigellaenupakett on vaid vahend uute Euroopa Liidu maksude kehtestamiseks ja liidu lõplikuks föderaliseerimiseks. Lisaks muidugi poliitiline kiusamine riikide suhtes, kes ei rahasta osade vähemuste ühinguid, soouuringuid või ei hüüa “willkommen” kõikidele maailma kodanikele “rahumeelsetest” usunditest ja “rahumeelsest” Aafrikast ning Lähis-Idast,” kirjutas Eesti eurosaadik Jaak Madison sotsiaalmeedias. “Tulemuseks on tänase päeva parim uudis: Poola ja Ungari vetostasid hiigellaenu plaani ja Euroopa Liidu pikaajalise eelarve. Põhjuseks juba mainitud “õigusriigi” põhimõttega rahade saamise sidumine.” (BNS-UU)