Riigikogu ööistung näitas erakordse selgusega, et mu reformierakondlastest kolleegidele perehüvitiste tõstmine absoluutselt korda ei lähe. Kuigi nad olid vorpinud seaduseelnõule paartuhat parandusettepanekut, ei pidanud nad otsustaval hetkel vajalikuks isegi oma ettepanekuid kaitsma tulla.
„Siim, kus Sa oled? Tule kiiresti Toompeale. Sinu ettepanek.“
19 tundi kestnud mammutistung sai viimaks läbi. Öö läbi istusime Riigikogu suures saalis ja hääletasime Reformierakonna poolt perehüvitiste seadusele tehtud parandusettepanekuid.
Hakatuseks loeb istungi juhataja ette parandusettepaneku numbri. Seejärel palub reformierakonna fraktsiooni esindaja enne hääletust kümne minutilist vaheaega. Niipea kui vaheaeg läbi saab, vajutame oma töölaual olevatele nuppudele. Kellele parandusettepanek meeldib, see vajutab rohelist, kellele ei meeldi, punast nuppu.
Kuigi Reformierakonna fraktsioon on tänases Riigikogus ülekaalukalt suurim, värvub istungi juhataja pea kohal asuv tabloo peale igat hääletust ometi punaseks. Iga kord ilmub tabloole vaid üksainus roheline täpp.
Vaatan ringi ja näen üllatusega, et peaministripartei read on täiesti tühjad. Kuigi tööpäev käib siin majas täie hooga, siis Reformierakonna saadikud magavad. Hakatuseks läheb hääletusele Annely Akkermanni parandusettepanekud. Keda saalis pole, on ettepaneku esitaja Annely ise.
„Annely, kus sa oled?“ saadan Annelyle sõnumi: „Kiiresti Toompeale, Sinu ettepanek!“
Tundub kuidagi imelik, kui isegi parandusettepaneku tegija ei vaevu oma ettepaneku poolt hääletama, kolleegidest fraktsioonikaaslastest rääkimata.
Vaikus.
Ja nii terve pikk öö ja hommik.
Ma saatsin sel ööl oma reformierakondlastest kolleegidele palju sõnumeid. Kõigi nende sisu oli üks ja seesama, ainult nimi oli iga kord erinev.
Saatsin Siimule (Siim, kus Sa oled?). Saatsin Mardile (Mart, kus Sa oled?). (Mart Võrklaev on reformierakonna fraktsiooni esimees). Saatsin Timole (Timo, kus Sa oled?). (Timo Suslov on reformierakonna peasekretär). Saatsin Toomasele number üks (Toomas Kivimägi on põhiseaduskomisjoni esimees) ja Toomasele nr 2 (Toomas Järveoja, hiljutine Elva vallavanem, minu toanaaber) Yokole (Yoko Alender on keskkonnakomisjoni esinaine), Tiiule (Tiiu Aro), Valdole (Valdo Randpere), Sulevile (Sulev Kannimäe) ja teistele.
Ei mingit reaktsiooni. Kõik mu head reformierakondlastest kolleegid magasid õndsat und.
Pöördusin ikka ja jälle istungi juhataja poole. Ausas mängus peaks vastane saama ennast kaitsta. Praegusel juhul siis enda ettepaneku poolt hääletades. Aga nad ei taha seda teha.
Mida see pikk öö ja hommik mulle näitas?
Näitas erakordse selgusega, et mu reformierakondlastest headele kolleegidele perehüvitiste tõstmine tegelikult korda ei lähe.
Nende jaoks on see võõras mure. Kuigi nad olid vorpinud seaduseelnõule paartuhat parandusettepanekut, ei pidanud nad otsustaval hetkel vajalikuks oma ettepanekuid kaitsma tulla. Sest nad ei uskunud ka ise neid. Nende ainus eesmärk on pahatahtlikult hammasrataste vahele kive loopida.
Kuid see on alles algus. Hommikuks jõudsime küll üle poolesaja Reformierakonna parandusettepaneku läbi hääletada, aga enam kui tuhat on veel ees. Me ei ole jõudnud veel Jürgeni (Jürgen Ligi), Ivi (Ivi Eenmaa), Kristeni (Kristen Michael), Jüri (Jüri Jaanson), Antsu (Ants Laaneotsa) ja paljude teiste parandusettepanekuteni. See aga tähendab veel kahte ja poolt kuud, pikki päevi ja öid Toompea lossis.
Tänavune suvi tuleb karm.
Sügiseks selgub, kes peale jääb, meie või oravad.
Peeter Ernits
Riigikogu liige