28.02.2022
Siim Pohlak
Elu käib sõja kiuste edasi ning ka meie igapäevases olmes tuleb ette suuri probleeme. Nimelt tuid Euroliit ja selle direktiive ülipüüdlikult täitev Eesti valitsuseliit välja plaaniga suunata eestlased oma majadest ahje, pliite ja kaminaid välja lõhkuma. Opositsiooni ja avalikkuse survel jäi terve mõistus sel korral õnneks peale, kirjutab Riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE).
“Euroopa Liidust tuleb meile bürokraatiat nagu Vändrast saelaudu. Direktiive, määruseid, otsuseid, soovitusi ja arvamusi. Eriti rohkelt on direktiive, millega seatakse erinevaid eesmärke, aga mis ei pruugi kuidagi ühtida reaalse elu ja vajadustega Eestis. Tegelikult ehitatakse nende direktiivide ja määrustega ühtset Euroopa Liidu ülest seadusandlust, mis kannab küll kohaliku riigi templit ja mis vormistatakse kohalikus parlamendis, ent mille puhul on sisuliselt tegemist liikmesriikide omapära mitte arvestava liiduülese ühtlustamisega. Põhjamaade üheks eripäraks on kliimast tulenev harjumus kütta maja ahju, pliidi või kaminaga.
Rohepöörajate hullud ideed
Läinud aasta lõpus levis Eesti meedias info, et ahjuküttest loobumiseks plaanitakse toetusmeedet. Täpsemalt avastati keskkonnaministeeriumis, et „vastavalt õhukvaliteedi direktiivile tuleb liikmesriigil rakendada vastavas õhu kvaliteedi piirkonnas asjakohaseid meetmeid, et tagada välisõhu kvaliteet ja kaitsta piirkonna elanike tervist“.
Järgmise sammuna väljastati ministeeriumist info, mis kõneles sellest, et Eestis on kütteperiood pikk ja siin köetakse palju ahjusid, kaminaid ja katlaid, mis omakorda mõjutab õhukvaliteeti ja selle probleemi lahendamiseks hakkab riik tuleval aastal maksma toetust kohtkütte asendamiseks kaugkütte või soojuspumbaga ning teatud tingimustel saab toetust küsida ka vana ahju uuega asendamiseks.
Sisuliselt öeldi välja, et ahjud, kaminad ja katlad tuleb asendada vähem saastava kütteviisiga. Vana ahju uuendamine oleks tõenäoliselt toetatav olnud ainult juhul, kui muid kütteliike kasutada pole võimalik.
Kuna tänase valitsuskoalitsiooni poliitikud on ka varasemalt rõhutanud ahjukütte kahjulikku mõju, siis tõstsime Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu fraktsiooniga kohe lärmi, sest Leedus oli sama teema aktuaalne paar aastat tagasi – seal plaaniti alates 2029. aastast keelata täielikult tahkete kütuste, näiteks küttepuude kasutamine piirkondades ja asulates, kus on olemas keskküte. Olgu öeldud, et rahva vastuseisu tõttu jäi Leedus plaan katki. Kuna euroliidus käivad hullud ideed järjest mööda erinevaid liikmesriike ja ahjukütte keelamist nõuavad rohepöörde aktivistid Hollandis ja Saksamaal, kus praegu on piirangud regionaalsed, tuleb teemasse tõsiselt suhtuda.
Olukorra selgitamiseks andsime Riigikogus EKRE fraktsiooni poolt keskkonnaministrile üle teemakohase arupärimise, sest ahjuküte on olnud meie piirkonnale omane sajandeid ja on ka tänapäeval Eestis üks eelistatumaid kütteliike.
Surve andis tulemust
Ajaks, mil keskkonnaminister Riigikogu ette ahjude teemal aru andma tuli, oli ministeeriumi fookus täielikult muutnud. Nii ministri sõnades kui ka pressiteadetes räägiti nüüd ainult vanade ahjude uuendamise toetamisest ja kinnitati, et antud toetusmeedet alles koostatakse ning seal läheb põhirõhk ahjude uuendamisele.
Antud juhtum kinnitas taaskord, et ka Riigikogu opositsioonil on võimalik rumalatele ja kahjulikele plaanidele pidurit tõmmata või eos nende suunda muuta.
Ahjusid puudutav toetusmeede saab keskkonnaministeeriumis valmis aasta teises pooles ja konservatiivide poolt hoiame silma peal, et sealt ei tuleks ebameeldivaid üllatusi. Kui keskkonnaministeerium midagi soodustada tahab, siis oleks mõistlik luua planeeritava meetme raames korralik toetus, millega soodustatakse elektrist sõltuva küttega majades uute ahjude-kaminate rajamist. Ka tänavused talvetormid on tõestanud ahjude-pliitide asendamatut rolli olukorras, kus elektrivool on kadunud ning krõbedate energiahindade mõjul on ahjumüüjate ja pottseppade ootejärjekorrad veninud enneolematult pikaks. Ahjuküte oli, on ja jääb.
Ahjude ja pliitidega kütmise kallale meil lähiajal ilmselt keegi enam minna ei julge, aga suuremas pildis peame saama asjad riigis nii kaugele, et iga seaduse või direktiivi menetlemisel või mis iganes muu otsuse tegemisel peab alati esitama kaks küsimust – kas see on Eesti rahva huvides ning kas see on Eesti rahva tahe?
Kui valitsuskoalitsiooni moodustavad poliitikud nendele küsimustele enam reaalse eluga kattuvat vastust anda ei oska, siis on neil viimane aeg ametist lahkuda. Ollakse võõrdunud oma rahvast, sellest samast rahvast, kelle hulgast nad on valitud ja kelle nimel on riigi juhtimiseks volitused saadud.
Võitlus tervemõistusliku riigi eest
Demokraatia on rahva võim ja ainus meelsus riigi juhtimisel saab olla rahvameelsus. Unustada tuleb eluvõõrad paduliberaalsed kinnisideed, sisutu võimuiha ja väljast tulevad ettekirjutused ning hakata tööle Eesti rahva heaks ja huvides. Nii valitsus kui ka Riigikogu on rahva teenistuses, otse öeldes on nad rahva teenrid, saades oma töö eest tasu Eesti rahvalt.
Olgu teemaks ahjuküte, koroonapiirangud või soovahetuse soosimine, Eesti on liiga väike, et saaksime endale lubada reaalsusest võõrdunud valitsuseliiti, kes peab ennast rahvast paremaks ja targemaks ning teeb eluvõõraid ja rahva enamusele vastuvõetamatuid valikuid.
Meie eesmärgiks peab olema tõhus, tervemõistuslik ja minimaalse bürokraatiaga riik, mida juhitakse ettenägelikult Eesti inimeste ja ettevõtjate huvides. Sellise riigi nimel töötavad rahvuskonservatiivsed saadikud Toompeal ka alanud aastal.”
Siim Pohlak, Riigikogu liige (EKRE)