17.07.2020
Siim Pohlak
Poliitikaveskid jahvatavad aeglaselt ja säilitada tuleb kannatlikku meelt, kuid rahvuskonservatiivid on visad ning liiguvad sammhaaval edasi, kinnitab EKRE Riigikogu fraktsiooni juht SIIM POHLAK.
Olete nüüdseks veidi enam kui aasta parlamendis töötanud. Mis ootustega parlamenti tulite?
Liiga palju illusioone ma endale ei loonud, aga praeguseks on selge, et paljud protsessid on veel aeglasemad kui arvasin, samuti on palju tarbetut bürokraatiat. Lisaks tuleb arvestada, et koalitsioonivalitsuses ei saa erakond üksi ja kiiresti otsustada ning tegutseda. Tuleb teha kompromisse ja selge on see, et mitte ükski koalitsiooni osapool ei saa oma valimisprogrammi 100% ellu viia. Igal erakonnal on omad soovid ja valimislubadused, mis vajavad teostamist.
Kuid meile on oluline hoida kannatliku meelt. Kui EKRE osalusega koalitsioon jätkab piduri tõmbamist immigratsioonile, ei lase jõustada kooseluseadust, liigub edasi abielule põhiseadusliku kaitse andmise suunal, alustab otsedemokraatia seadustamisega ning takistab Eesti rahva raha uputamist Rail Balticu uue trassi ehitamisse, on asi seda väärt.
Veskid jahvatavad aeglaselt, aga meie ministrid ja fraktsioon on visad ning liigume sammhaaval edasi, vajadusel hoiame kohapeal rinnet. Näiteks hiljuti üritasid Reformierakond ja sotsid välisteenistuse seaduse parandusettepanekute kaudu kooseluseadusele rakendusakte teha. Koalitsioon seisis EKRE eestvedamisel sellele kindlalt vastu. Kahjuks ei ole see vaidlus veel läbi, sest nüüd sekkus parlamendi tehtud valikusse mitteametlik opositsiooniliider, president Kersti Kaljulaid.
Samas on meile väga selge, et EKRE-l ei ole siin ühtegi meetrit taganemisruumi. Selliseid olukordi, kus on õnnestunud peatada meie erakonna toetajatele mittesobivaid poliitilisi algatusi, on viimase aasta jooksul olnud veelgi. Samuti oleme viinud ellu mitmeid valimislubadusi, muuhulgas näiteks aktsiisilangetused, mis vaatavad kõigile igapäevaselt otsa tanklapostilt, elektriarvelt ja poeseinalt.
Kuidas kirjeldaksite Riigikogu liikme tööpäeva? Tavainimene näeb telekast nupule vajutamist, aga millega saadik veel tegeleb?
Oleneb saadikust, aga lisaks tööle Riigikogu suures saalis tegutseb saadik näiteks komisjonides, fraktsioonis, erinevates toetus- ja töörühmades, osaleb koosolekutel. Töötab dokumentidega, kohtub inimestega. Tullakse välja erinevate algatustega või tegeletakse päevakajaliste teemade- ja lahendusi vajavate probleemidega.
Üks ootamatuid olukordi oli sel aastal koroonakriisi puhkemine. Tulime EKRE fraktsiooni liikmetega ülikiirelt välja pöördumisega, milles palusime valitsuspartneritelt koroonakriisile tõsist ja jõulist reageerimist, et hoida ära Põhja-Itaalia sündmuste kordumist Eestis.
Nädal algab esmaspäeval kell 9 fraktsioonikoosolekuga, kus vaatame läbi algava nädala Riigikogu saali päevakorra ja kuulame ära info komisjonidest, samuti räägime läbi aktuaalsed teemad ja tõstatatud küsimused, kujundame seisukohad hääletusteks. Koosolekul osalevad tavaliselt ka EKRE ministrid. Tööpäevade pikkus ei ole kellaajaliselt piiratud. On nii pikemaid kui ka lühemaid päevi. Minu parlamendis töötatud aja jooksul on kõige pikemad istungid läinud üle südaöö.
Mis ülesanded on fraktsiooni juhil?
Fraktsiooni juht korraldab fraktsiooni tööd, jälgib, et asjad toimiksid. Juhatab koosolekuid, osaleb erinevatel koalitsiooni nõupidamistel, vanematekogu koosolekutel, vahetab infot koalitsioonipartnerite ja fraktsiooni vahel ning esitab näiteks fraktsiooni seaduseelnõusid suures saalis või võtab sõna fraktsiooni nimel erinevate küsimuste aruteludel. Samuti pöördutakse fraktsiooniga kohtumise soovi või meediakommentaari saamiseks sageli fraktsiooni juhi poole. Fraktsiooni juht annab aru erakonna volikogule. Kindlasti on tegemisi veel, aga sellised asjad tulid esimese hooga meelde.
Mida kujutab endast parlamendi erakondade fraktsiooni juhtidest koosnev vanematekogu? Mis küsimusi seal arutatakse?
Ühe laua taga on nii koalitsiooni kui ka opositsiooni fraktsioonide juhid ja Riigikogu esimees ning aseesimehed. Vanematekogu koosoleku kutsub kokku Riigikogu esimees, siis kui ta selleks vajadust näeb. Henn Põlluaas on selles formaadis koosolekuid korraldanud aasta jooksul mitmeid kordi, oleme arutanud erinevaid Riigikogu töökorralduslikke küsimusi. Loomulikult ei pääsenud eelmisel istungijärgul mööda koroonaga seonduvast. Kriisi aktiivses faasis käis vanematekogu koos iganädalaselt. Lisaks töö korraldamisega seotud aruteludele kuulasime seal ära peaministri ülevaate olukorrast ja andsime omapoolset tagasisidet.
Kuidas te opositsiooni esindajatega läbi saate ja mida nende tegevusest arvate?
Suurt sõprust ei ole, aga kui on midagi päevakajalist vaja rääkida, siis need jutud saab ikka aetud. Eks nad tegutsevad oma võimaluste piires, aga tihti keeravad vindi üle. Inetud on olnud rünnakud Riigikogu esimehe pihta protseduuriliste küsimuste kaudu, mille tõttu on istungi algusega mitmel korral pikalt venitatud.
Opositsioon heidab ette, et koalitsioon ei arvesta opositsiooniga? Kas sel etteheitel on alust?
Praegune opositsioon on paljudes asjades võtnud põhimõttelise vastandumise tee. Öeldakse ja tehakse kõike vastupidi valitsusele. Kui valitsus ütleb A, siis opositsiooni ütleb B, kui valitsus ütleb B, siis muudab opositsioon meelt ja ütleb A – ehk oma ideoloogiast või programmist lähtuvat poliitikat neil sageli ei ole. Nende valija ei saa enam aru, mille eest nad seisavad ja selline kemplemine ei tee Eestile head. Sageli süüdistatakse koalitsiooni asjades, mille juured ulatuvad praegu opositsioonis oleva Reformierakonna pikka valitsemisaega. Selle tõsiasja meenutamine oravatele aga ei meeldi.
Üks eelmisel aastal tehtud uuring tõi esile, et EKRE fraktsioon on kõige ühtsemalt hääletav fraktsioon. Kuidas oma kolleege, s.t EKRE fraktsiooni liikmeid iseloomustaksite? Kui palju vaidlete, kui palju on üksmeelt?
EKRE fraktsioonis on mõistlikud ja targad inimesed, kellega on au koos töötada. Üksmeelselt hääletav fraktsioon on suur väärtus, sest nii on valijal kindlus, et seistakse rahvuskonservatiivse poliitika eest. Kõige halvem variant valija jaoks on erakond, mille fraktsioon on pidevalt väljas kümne erineva arvamusega, sest sellises olukorras pole mingit selgust või kindlust, mis poliitikat see erakond parlamendis toetab. Loomulikult on ka meie fraktsioonis eriarvamusi ja vaidlusi, aga saalis oleme ühtne löögirusikas. Ma arvan, et ma ei liialda, kui ütlen, et EKRE on Riigikogu kõige tõhusam erakond.
Meil on üksmeel ka küsimuses, et fraktsiooni saadikud ei kasuta kuluhüvitisi autoliisinguks. Oleme, muide, ainus erakond Riigikogus, kes seda põhimõtet kindlalt järgib.
Suurem osa seadustest tuleb Riigikogule valitsusest. Kui palju Riigikogu saadikud poliitikat mõjutavad?
Saadikud saavad poliitikat mõjutada erinevate vahenditega. Koalitsioonis olles on selleks kindlasti paremad võimalused kui opositsioonis. Üks viis on alustada fraktsiooni koosolekult, kus tõstatatakse küsimusi, mis vajavad lahendamist, on ühiskonnas aktuaalsed või tulenevad meie programmist. Asi arutatakse läbi ja kui on üksmeel või kujuneb ühine seisukoht, siis minnakse läbirääkimistele koalitsioonipartneritega – kas nende jaoks oleks teema vastuvõetav. Erinevate arvamuste puhul tuleb otsida ühisosa. Samamoodi toimime, kui mõnest seadusest leiame midagi, mis on täiesti vastuvõetamatu.
Loomulikult käib pidev töö ka koalitsioonilepingust tulenevate ja meile oluliste asjade edendamiseks. Näiteks Jaak Valge tegeleb otsedemokraatiat ja rahvaalgatusi puudutavaga, Merry Aart maaelu teemadega, enamikul saadikutel ongi konkreetsed valdkonnad, millega seonduvate teemade juures aktiivsemad ollakse. Lisaks saavad Riigikogu liikmed teha erinevaid toetusavaldusi, arupärimisi ministritele ja ettepanekuid komisjonides, tõstatada teemasid meedias. Võimalusi on mitmeid.
Mis on teie jaoks isiklikult kõige tähtsamad teemad või küsimused, millega praegune Riigikogu koos valitsusega peaks järgmise kolme aasta jooksul tegelema?
Olulisi teemasid on palju, nimetan siinkohal mõned. Kindlasti tuleb hoida immigratsioon minimaalne ja sellega seonduv ühiskondlik ebastabiilsus ning terrorirünnakud Eestist eemal. Jälgin kriitilise pilguga Rail Balticu trassi ja selle rahastamise ümber toimuvat. Lisaks peab perekond jääma mehe ja naise liiduks ning kooseluseaduse erinevaid rakendamise katseid ei tohi läbi lasta.
Peame kaitsma Eesti töökohti ja tegema õigeid valikuid praegusel majanduslikult keerulisel ajal, sest alanud kriisis on peidus ka mitmed võimalused – inimestel on järjest suurem motivatsioon kolida maale ning riiklikult olulised tootmised on võimalik tuua tagasi Eestisse. Mõlema protsessi soodustamiseks saab riik omajagu ära teha.
Kuidas koroonakriis teid mõjutas?
Mitmel moel. Probleeme tekitasid nii piirangutest tulenenud elukorralduse muutused kui ka minu ettevõtteid mõjutanud majanduskeskkonna järsk külmumine. Samas olen õnnelik, et elan maal – piirangute ajal oli võimalik aias tööd teha ja looduses liikuda.
Kas riik on teie meelest kriisi ohjeldamisega hakkama saanud, kui võrrelda meid lähinaabrite või ülejäänud Euroopaga?
Tundmatus ohuolukorras on vastutustundlik käituda ettevaatlikult. Meil oli ees Põhja-Itaalia hoiatav näide ja Eesti reaktsioon oli sellest tulenevalt ettevaatlik, saime teiste vigadest õppida. Kuigi, ega seda päris kohe ei tehtud, meenutagem kasvõi Saaremaa võrkpallimängu. Ent võrreldes Rootsi või Venemaaga tundub meie olukord praegu väga hea ja naabritest võib vast ainult Läti öelda, et neil on veel paremini. Tänulik tuleb muidugi olla ka Eesti inimestele, kes pole kaotanud põhjamaisele rahvale loomuomast ettevaatlikkust.
Millal Eestis normaalne olukord taastub?
Ei oska ennustada, aga loodan, et peagi. Suve algus on olnud lootustandev. Tõsine mõtlemise koht on, kas kiirustada piiride avamisega massilisele reisimisele. Mina olen selle poolt, et lubada Eestisse inimesi ainult nendest riikidest, kus viirus on päriselt kontrolli all ja ise võiksime puhata Eestis, Lätis, Leedus. Vastasel juhul võib meid hiljemalt sügistalvel oodata ees keeruline aeg.
Olete ka Kose vallavolikogu liige. Kuidas Eesti vallast vaadatuna paistab? Mis on omavalitsuste tasandil need teemad, mis muret valmistavad?
Kose volikogus paistab kõigepealt silma ehmatavalt suur isiklike asjade ajamine. Liialdamata võib öelda, et peaaegu igas volikogus on päevakorras mõni asi, millega mõni volikogusse kuuluvatest kohalikest ärimeestest ajab oma äriasju. On selleks siis omavalitsusele kuuluva maatüki võileivaraha eest enda valdusse saamine või vallale selgelt ebasoodsatel tingimustel tehingu tegemine, igasuguseid asju käib läbi. Samal ajal lonkavad ja lohisevad vallaasjad igast otsast.
Kohalikus volikogus peaksid olema esikohal valla ja kogukonna ühishuvid, mitte üksikute volinike rahahuvid. Asjad ei parane enne, kui valija hakkab tõsiselt vaatama, kas isik, kellele ta kodukandi elu üle otsustamise õiguse valimistel usaldas, ajab ikka ühist asja või on petnud hääle välja oma isiklike huvide teostamiseks. Kes tahab teiste üle valitseda, peab suutma ennast piisavalt talitseda. Ei tohi anda järgi ahvatlusele teha kohalikust volikogust oma äriasjade edendamise staap.
Millised on suveplaanid?
Üks minu igasuviseid tegevusi, kontsertide ja jaanitulede korraldamine, on tänavu olnud pandeemia tõttu piiratud. Aga nii palju kui puhkust on, võtan sellest maksimumi õues, vabas õhus. Teen aias tööd, külastan sõpru-sugulasi, võimalusel avastame koos perega uusi kohti Eestimaal.
Sel suvel hoogustub tõenäoliselt siseturism. Kuhu minna soovitate?
Eesti rahval on elupaigaga vedanud – neli aastaaega ja palju kenasid kohti. Haapsalu, Hiiumaa, Peipsi rand, Lõuna-Eesti kuplid oma järvede ja kenade vaadete ning väikeste hubaste linnadega. Raplamaa oma puhta loodusega. Soovitan puhata Eestis. Enne Pariisi käige ikka Nuustakult läbi. Ega sinna Pariisi praegu väga ei kipugi.
SIIM POHLAK
● 2019. aasta Riigikogu valimistel kandideeris EKRE nimekirjas Harju- ja Raplamaa valimisringkonnas. Kogus 4152 häält ja osutus valituks.
● Raadiojaamade Tre Raadio, Kesk-Eesti Tre raadio, Ring FM ja Ruut FM omanik.
● 2013. aastast Kose vallavolikogu liige.
● 2017. aasta kohaliku omavalitsuse valimistel Kose vallas suurima toetuse saanud kandidaat – 214 häält.
● 24. veebruaril Vabaduse väljakul toimuva rahvuskonservatiivide tõrvikurongkäigu üks korraldajaid.
● Harjumaal, Kose Lauluväljakul toimuva Põhja-Eesti suurima jaanipeo Kose Jaanituli korraldaja.
● Siim Pohlaku ja laulja Renate Saluste peres kasvab kaks last.
Artikkel on ilmunud Konservatiivide Vabas Sõnas