Esmaspäevasel Riigikogu istungil rääkis regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras (Eesti 200) pikalt sellest, kuidas toiduainete käibemaksu langetamiseks tuleb kõigepealt pidada ühiskondlikku debatti ja küsida valimistel rahvalt mandaat.
Riigikogu liige Siim Pohlak (EKRE) juhtis seepeale tähelepanu valitsuse esindaja jutu silmatorkavale vastuolule.
Kuhu jäi jutt valijate mandaadist siis, kui Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid pärast 2023. aasta Riigikogu valimisi ulatusliku maksuralli käivitasid?
Käibemaks tõsteti kõigepealt 20 protsendilt 22-le ja seejärel juba 24 protsendile. Kallimaks muutus nii inimeste igapäevane toidukorv kui ka suur hulk muid kaupu ja teenuseid. Sellele järgnesid automaks ning kümnete teiste maksude, tasude ja riigilõivude tõusud.
Ometi ei küsinud Reformierakond, Eesti 200 ega sotsiaaldemokraadid enne valimisi rahvalt mandaati selliseks maksutõusude laineks. Vastupidi, paljud neist otsustest tulid inimestele ja ettevõtetele pärast valimisi ebameeldiva üllatusena.
Nüüd aga, kui jutt käib inimeste maksukoormuse vähendamisest ja toiduainete odavamaks muutmisest, leitakse järsku, et selleks peab tingimata valimistel mandaati küsima.
Kuidas saab olla nii, et Eesti inimeste toidukorvi odavamaks tegemiseks on valitsuse arvates vaja rahvalt luba küsida, aga kallimaks tegemiseks seda vaja ei olnud?
Kui maksude tõstmiseks piisas valitsusel pärast valimisi tehtud kokkulepetest, siis miks peaks nende langetamisega ootama järgmiste valimisteni?
Selline valikuline arusaam demokraatiast jätab paratamatult mulje, et valijate mandaadist räägitakse ainult siis, kui on vaja põhjendada, miks inimeste heaks midagi teha ei taheta.