Eesti majanduse olukord on Euroopas silmapaistvalt vilets ning Reformierakond on kriisi lahendamisel läbi kukkunud.
2009. aasta majanduskriisis mittetoiminud tööriistad ei tööta ka nüüd, vaid ajavad olukorra hullemaks kui toonase majandussurutise ajal, sest kriisi põhjused on teistsugused. Meil on korraga majandus-, julgeoleku-, ja energiakriis. Valitsus aga pakub lahenduseks 2009. aastast tuttava kärpeplaani, lüpsab rahvast ja Eesti ettevõtjaid nagu oma lehmi, mõistmata, et lisaks kriisi olemusele on muutunud maailma majanduskeskkond ja riigid on asunud ajama oma ettevõtjaid toetavat protektsionistlikku majanduspoliitikat.
Kodumaise kapitali kaitsmise trend algas üle kogu maailma juba covidi ajal, aga Eestis ei ole selle ulatust ja mõjusid valitsuse tasandil siiani teadvustatud. Reformierakond teatab hoolimatult, et majanduses toimuvad struktuurimuutused ja ettevõtted lähevadki pankrotti ning inimesed vinguvad liiga palju. Tulemuseks on tuhanded Eesti ettevõtted tõsistes raskustes, ees ootavad koondamised ning veerand Eesti inimestest võtab juba praegu igapäevaste kulutuste katmiseks laenu. Seniste tendentside jätkudes kärbub kodumaine ettevõtlus ning läbimõeldud majanduspoliitikat ajavatest riikidest pärinev kapital võtab Eesti firmade osalused või turuosa varem või hiljem lihtsalt üle. Eesti majandus on vajunud Euroopas viimaste sekka ja Leedu läks meist mööda juba eelmise kümnendi keskel, kuigi oli enne 2009. aasta finantskriisi meist maas. Leedus tehti eelmise kriisi ajal Eestist paremaid valikuid ja tänaseks on tulemused käes.
Tänase valitsuse ministrid räägivad riigieelarve puudujäägist. Aga sellest, kas eelarvemiljonid ikka peavad minema ministeeriumide ümbernimetamiseks, ametnike palgatõusudeks, kliima- ja rohehulluse toetamiseks, erinevate ideoloogiliste MTÜ-de rahastamiseks ja valitsusele lojaalsete ettevõtjate taskutesse – sellest rääkida ei taheta ning eelarvekriis süveneb.
Millised on lahendused? Esiteks ei tohi korrata 2009. aasta vigu. Valitsus peab ajama kontratsüklilist majanduspoliitikat, investeerida tuleb reaalselt vajalikku taristusse, mitte ebapraktilisse Rail Balticusse. Vaja on ergutada majanduskasvu, hoidmaks ära tööpuuduse hüppelist kasvu ja pankrotilainet. Mis kõige tähtsam, praeguses majandusolukorras mitte ühtegi maksutõusu Eesti inimestele enam. Ükski riik ei ole suutnud ennast rikkaks maksustada ja seda ei juhtu ka Eestis.
Eelarvepuudujäägi vähendamiseks tuleb algatada sisuline riigirevisjon, lisaks on vaja alustada jõulist võitlust korruptsiooniga, mis viib riigi ja omavalitsuste eelarvetest kümneid miljoneid eurosid aastas. Kärpida ei tohi elutähtsate teenuste, pensionite ja peretoetuste arvelt, raha on mujal. Euribori tõusuga on pangad teeninud hiigelkasumeid ja õiglane oleks nende lisapanus meie riigikaitsesse pangamaksu näol.
Riigieelarve kasv saab tulla ainult sellest kui meie ettevõtetel ja meie majandusel läheb hästi, kui Eesti inimestel läheb hästi. Ettevõtjatel on motivatsiooni luua Eestisse uusi töökohti siis, kui siin on stabiilne maksukeskkond, odav energia ja madalad tööjõumaksud.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna siht on jõukas eestlaste rahvusriik, kus pideva reformimise ja maksuralli asemel valitseb stabiilne ja turvaline elukeskkond ning otsuste tegemisel lähtutakse eelkõige tervest mõistusest.
Siim Pohlak, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna aseesimees, riigikogu liige