10.07.2024
Siimo Lopsik
Euroopa Liidu keskmes võimutseb korporatism ja see lammutab liikmesriikide konservatiivseid erakondi. Allpool on kirja pandud mõned mõtted, miks Eestis plaanitakse luua uus konservatiivne erakond: tähenduse olulisusest inimese elus; EKRE -st lahkujate inimlikest nõrkustest; karistuse vältimatusest ja truudusest.
Inimese elu keskmes on tähendused. Miks ollakse olemas? Kes keegi on? Miks midagi tehakse? Need on küsimused, mille üle on inimkond murdnud pead aegade algusest. Tähendusi otsib igaüks vastavalt lapsepõlve unistustele, kasvatusele ja muule sarnasele. Keegi tahab saada rikkaks, keegi ilusaks, kuulsaks ja/või targaks. Tähendusi kannavad väärtused. Mõne inimese jaoks on need ausus, väärikus ja sõnapidamine. Teiste jaoks silma- ja lihahimu ning elukõrkus.
Anton Hansen Tammsaare jaoks olid murrangulise tähtsusega aastad 1939–1940. Ülima eufooria taustal toimus neil aastatel ühiskonnas moraalne laostumine ja elu suunati inimlike nõrkuste järele. Avaliku elu uueks normaalsuseks sai valetamine nii endale kui teistele. Iseseisva riigi ideaalide eest verd valanud vabadussõjalased tallati põrmu, nende juht mõrvati ja ilma tegid tõusikud. Põhimõttelagedad poliitikud, kelle ainsaks eesmärgiks oli võimule saada ja sinna jääda. Millise lähenemise võttis kokku riigipöördega võimu haaranud Konstantin Päts, kes “vajadusel lõi tantsu kasvõi vanakuradi vanaemaga”.
Tsivilisatsiooni alusväärtuseid kalliks pidavad kultuuriinimesed hakkasid sellistele arengutele vastu. Tammsaare kirjutas: „Ilma truuduseta ei saa olla ei perekonda, ei mingit ühingut, ühiskonda ega riiki, isegi mitte röövlijõuku.“ Tema sõnul on üksteise usaldamine ja lubaduste täitmine rahvastele eriti oluline ajaloo rasketel silmapilkudel. Õnnelik on rahvas, kes jääb iseendale truuks lähtuvalt sisemistest tõekspidamistest. Milliste seisukohtade õigsust tõestasid inimestele 1939. Venemaa sotsialistidega saabunud esimesed Eesti rahva kannatuste aastad.
Kui suure murranguga on täpsemalt tegemist, näitab ajalugu, kuid Eestis ajad muutuvad. Võimulolijad on alusväärtused taas visanud prügikasti. Riigi juhtimise juures olevaid inimesi iseloomustab üle kõige võimu- ja rahaahnus. Mida võimendab mõistust hävitaval hulgal nartsissismi.
Eesti Konservatiivses Rahvaerakonnas toimus pereheitmine. Põhjuseks, et teatud inimesed arvasid, et põhimõttelagedate, kõike ilusat ja inimlikku jälestavate võimuritega peab olema viisakas. Need teatud endised EKRE-lased soovisid ühte heita kasu- ja võimuahnusega ning moraalivabadusega, kuna nii loodetakse pääseda võimu ligi, et “kaitsta enda valijate huve”. Oma osa oli lisaks väiklusel, segastel rahaasjadel ja kõrkusel.
Siseringi teave osutab, et EKRE-st kunagise vabaerakonna moodi puudli tegemine pandi paika peale 2023. aasta riigikogu valimisi. Mõni endise Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu endine kõrge sõjaväelane, kellele viimasel ajal meeldivad põlled, kellud ja rituaalsed müüriladumise kombed, õhutas üpris avalikult, et erakonna esimehele tuleb igal võimalusel kaikaid kodarasse loopida ja tema juhtnööre eirata. Ilmselt astus ta aastaid tagasi EKRE-ssegi vastava käsu peale. Tema jutul oli mõju, sest EKRE-s pole Reformierakonna ja Isamaa moodi toiduahelat ning paljud tundsid, et nad on millestki ilma jäänud.
Mõne piirkonna juhid kasutasid EKRE-t ära omakasu eesmärgil. Näiteks Pärnu piirkonna rahaasjad läksid käest juba 2017. aastal. Kui sellele juhiti tähelepanu, oli vastuseks veelgi jämedakoelisem intriigitsemine. Pärnumaa ringkonna eemaldatud juht ümbritses ennast endasuguste inimestega, kohalikust juhatusest püüti teha padjaklubi, millest tema tegevuse suhtes kriitilisi inimesi tõrjuti üha kaugemale. Aastatega süvenesid igat laadi probleemid ja erakonna vara omastati järjest suuremas ulatuses.
Viimastel kohalike omavalitsuste valimistel sai EKRE näiteks Pärnus küll kõige rohkem kohti, kuid suuresti tänaste lahkujate arulageda iseenda väiklaste huvide esikohale seadmise ja EKRE poliitilist kaalu lõhkuvate sooloesinemiste peale, jäädi koalitsioonist välja. Samuti loodi olukord, et põllega punane udu pääseks taas riigikokku konservatiivide seas lahkhelisid külvama.
Süvariigi EKRE lõhkumise programmi hammasrataste vahele jäid paraku mitmed väärikad inimesed, kes ilmselt olid valel ajal ja vales kohas.
Erakonna esimees Martin Helme üritas pikalt erakonna lõhestajaid mõistusele kutsuda, kuid sellele vastati, et hoopis tema ei sobi erakonda juhtima. Tänaseks on põletatud ohtralt sildu ja plaanis on uus, väidetavalt põhiväärtustele rõhuv konservatiivne erakond. Iseloomulikuna liberaliseeriti esmalt abordialaseid seisukohti ja vastne poolt vahetanud eurosaadik hakkas Reformierakonna peaministri välispoliitilisi valikuid tihti õigeteks nimetama.
Elu läheb edasi. Tõde tõuseb, vale vaob ja elu näitab, kas õigus oli “viisakatel” erakonna pöörajatel või EKRE-ga jäänud inimestel.
Tammsaare kirjutas 1939. aastal punaisandate kintsukaapijatele mõeldes: “Kui tahame end tõelikult aidata, peame kasvatama sisemist veendumust, et ainuke meie õige pääsetee on truuduses oma maa, oma rahva, oma keele, oma omapära vastu. Kui meil see tõetundmine puudub, siis ei või meid keegi aidata, sest oleme nagu hunnik liivateri, mida tuulepuhang lennutab, või nagu suits, mis hajub ilmaruumis.”
Eesti üks tuntumaid kirjanike leidis siiski, et sõnamurdmine ei toonud toona mingeid tagajärgi ei poliitikas, avalikus-, ega eraelus. Ta osutas, et isiklike hüvede nimel jäeti maha maa ja rahvas. “Mis on nende karistus? Ehk ainult mahajääjate põlgus, ei muud.”
Aeg tuli ja rahvast karistati. Tammsaare silmad ei näinud tõetundi, kuna “Tõe ja õiguse” autor jättis maise ilma 1940. aasta esimesel märtsil, vahetult enne Eesti rahva veriseid kannatuste aastaid.
Mis on põhjus, miks iga inimene võiks täna mõelda, mis on au ja milliseid tagajärgi toovad kaasa tema teod.
Kui tähtsad on igavikulised tõed inimese valikute teel on ilusti võtnud kokku teine Eesti kirjandusklassik Juhan Liiv:
Oh ela sa igavesti!
Õnn olgu sinuga!
Hääd võitlemist sina võitle,
hääd sõitlemist sina sõitle,
jää alalõpmata!
Oh jää, oh jää sa truuiks, jää ustavaks,
usinaks sa, ja igavest’ ausaks jää,
jää ausaks iga päe,
rõõm olgu sinuga!
… jää truuiks igal ajal
jää truuiks igal rajal
siis oled võitmata!
Ausus on truuduses ja teeb rõõmsaks. Valgus võidab pimeduse.
Siimo Lopsik; EKRE