20.09.2022
Tammsaare üheks tegelaseks oli pankrotitekitaja Köögertal. Pilt on illustratiivne.
Aastasadade kuristik haigutab meie ning selle aja vahel, mil eestlane oli ehk tõesti vaba. Eestlastel on naabritega läbi aastasadade ikka olnud isevärki lood. Nii ei tulnud kunagi põrmugi imestada, et Rooma päikese paistmiseks riisuti eestlane kunagi puupaljaks. Imestada polnud midagi ka selle üle, et kristliku armu saamiseks tuli eestlane vaeseomaks peksta. Selleks, et õigust, haridust ja uut usku Tarapita ning maausu asemel tunnistada, tuli neid aastasadu samuti peksta. Nii polnud ka midagi imestada, et eestlane oma pärispõllul orja kombel pidi rügama rohkem kui 700 aastat…
Ma olen tihti tuttavatega diskuteerinud eestlase vabaduse üle. Kas eestlane on vaba, kui järgmised 30 aastat peab ta oma kodu eest iga jumala kuu maksma kindla summa Rootsi pangale? Või kas siis kui iga eestlase õuel on Saksa autotööstuse kümmekond aasta vana autoront, siis see ongi vabadus? Kas inimene on vaba kui talle surutakse pähe mingi mask ja kästakse tal süstida end tundmatu ainega?
Minu vanaisa oli terve elu jooksul koolis käinud kõigest 4 aastat. Sellest asjaolust ja valitsevast võimust hoolimata ehitas ta valmis oma maja. See oli 1,5-korruseline palkhoone. Tal oli külas esimene auto – “Pobeda”. Ka oli tal küla esimene televiisor. Vanaisa põhisissetulek tuli oma põllult. Ta kasvatas kartulit ja kapsast ning turustas siis seda Pihkvas ja Leningradis.
Mina olen kooliharidust erinevate haridusastmete peale kokku omandanud 17 aastat. Ma jagan oma korterit ühe rootslasega (no see, kes on SEB omanik), sest minu korterilaen on tema pangast saadud. Auto, mis mul maja ees on, olen ma ostnud küll välja, kuid vaadates selle masina läbisõitu, pean ta varsti välja vahetama. Selleks, et saada elektrit, pean ma olema süsteemitruu ning võrdlema omavahel Imatra, Eletrumi, Alexela ja Eesti Energia börsihindu ja fikseeritud hindu ning korrutama need mingi Tambovi koefitsendiga, millest tuleb lahutada Reformierakonna poolt antud soodustus. See resultaat tuleb korrutada üleeelmise aasta ööpäevase keskmise temperatuuriga ning jagada leibkonna kinganumbrite kogusummaga ja ongi teenus olema…. Seda muidugi juhul, kui mul kerjapaberid kõik täidetud on.
Aga mis siis saab kui ma ei taha olla Rootsi panga klient – ma tahan oma raha anda ainult Eesti riigile. Ma ei taha toetada Ukraina 42 miljonit inimest – ma tahan toetada meie väikese riigi 1.3 miljonit. Ma ei taha ennast süstida mingi tundmatu ainega, ent ometi ma armastan seda riiki ja rahvast. Ma ei taha süüa Poola kartulit, porgandit ja sibulat. Mulle kõlbab hästi Peipsi äärest korjatud sibul ja kurk. Mulle ei meeldi mingite saatkondade poolt peale surutud LGBTQRS…..propaganda. Mulle piisab tavalisest heteropaarist!
Ma ei taha, et Marran teenib iga kuu 11500 eurot RMK “juhtimise eest”, kuid elupäevad riigi jaoks töötanud memmekene peab riigile kuivanud raagude korjamise eest maksma.
Ma ei tea kuhu see kõik välja jõuab, kuid kindel on, et oktoobris on võimalus rahval oma meelt avaldada. Ma kutsun teid kõiki osalema ja näitama, et meie ei taha sellist riiki! Pidage vastu!”
Silver Kuusik