Sina siga, Kaja! Sina siga, Siim!

Kunagises Tallinnfilmi „kahe otsaga“ linateoses „Valge laev“ on üks episood, kus nõukogudevastased peategelased joovad viina ja hakkavad teineteist sinatama, lisades sõna „siga“. Aga tegemist ei olnud mitte tüli, vaid teatud rituaaliga.

Valdo Randpere kirjutas 17. märtsil 2008. aastal Postimehele loo „Sina siga, Edgar“, kus olid ka sellised sõnad: „Ma ei tea, kas tänapäeval enam on seda kommet, aga minu nooruses mindi suhtlemises „sina“ peale üle nn sinasõpruse joomise rituaali kaudu. See oli päris keeruline protseduur, mis lõppes sellega, et kui tahtsid näiteks mõne Edgariga sinasõbraks hakata, tuli temaga kaelakuti koos viina juues öelda: „Sina siga, Edgar“. Ja olitegi sinasõbrad“.

Aga kas näiteks Kaja Kallas on käinud Eesti Ekspressis Urmas Jaagantiga kaelakuti viina joomas ja seaks sinatamas?

Täna ilmus Delfis lugu „Anvelt ja Jaagant Kaja Kallasele: võta õppust Jüri Rataselt, helista talle ise“, kus Eesti Päevalehe ajakirjanik Kärt Anvelt ja Eesti Ekspressi ajakirjanik Urmas Jaagant jagasid soovitusi meie peaministrile.

Kõik soovitused poliitikutele rahva poolt on teretulnud, kuigi mitte alati aktsepteeritavad. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida: ma ei ole praeguse võimukoalitsiooni poliitika nautija, kuid isegi olles ka kõige kõrgemate riigijuhtide tegevuse ja suhtumise terava kriitika pooldaja ja harrastaja, ei salli ma silmaotsaski poliitikutele õlale patsutamist.

Pole mingi saladus, et peavoolumeedia, nii riiklik kui ka erakätes olev, on vasakule kreenis ja valitsusmeelne. Praegune valitsus tuli võimule üsna inetul kombel – järjekordsesse korruptsiooniskandaali sattus keskerakond, aga valitsusest visati välja kõik peale keskerakonna. Kõik see sai võimalikuks tänu Kersti Kaljulaidi ja peavoolumeedia usinale kihutustööle ning teatud ametkondade abikäele.

Toetus Kaja Kallasele eesti meedia poolt on jäägitu ja loomulikult on peaminister selle eest tänulik, aga see ei tähenda, et ajakirjanike poolt on viisakas teda sinatada ja ülekantud tähenduses seljale patsutada.

Kärt Anvelt on üks eesti ajakirjanduse võtmefiguure ja isiklikus suhtluses võib Kaja Kallast ka sinatada, kui proua Kallas sellega nõus on. Aga pressikonverentsidel, saates või läbi trükisõna peaministrile nõu andes ei ole sinatamine viisakas. Kaks ajakirjanikku sinatavad pealkirjas valitsusjuhti ja käsivad tal helistada. Provintsilik ja lugupidamatu stiil.

Kusjuures see langeb kokku näiteks keskerakondlase Mihhail Stalnuhhini stiiliga, kes süüdistas täna oma venekeelses loos „Siim Kallase „laste“ rassism“ reformierakonna võtmefiguuri rassismipatus. Jälle mage: mitte selle pärast, et süüdistas, vaid seetõttu, et sinatas.

„Mis see siis on? Demokraatia? Liberalism? Või varjamatu rassism? Selge, et sellised mõtted sobiksid rohkem kõlama ku-kluks-klanlase suu läbi Alabama metsatihendikus, kui sellisele väliselt korralikule härrale Eesti parlamendis… Ahh, Siim… Kui tegevpoliitik räägib sihukest asja, hakkad vägisi mõtlema sellest, missugune prügi on tal peas,“ kirjutab Stalnuhhin, kelle sõnapruugi järgi on küll raske uskuda, et tegemist on üliproduktiivse lastekirjaniku, paljude muinasjuturaamatute autoriga.

Kui sellest sinatamise teemast natuke kõrvale kalduda, siis pangem tähele, et ka teine Riigikogu keskerakonna fraktsiooni venekeelne liige Maria Juffereva-Skuratovski süüdistab täna vene Delfis Siim Kallast natsionalistlikus suhtumises vene lastesse ja kirjutab lausa nii: „Mul on jälk lugeda sääraseid passaaže“ (Мне отвратительно читать подобные пассажи.)

Mina isiklikult ei usu, et Siim Kallas on mingi paadunud rassist, natsionalist ja russofoob, aga pangem tähele: mida lähemal korralised valimised ja mida reaalsemad on erakorralised valimised, seda rohkem „rassiste, natsionaliste ja russofoobe“ avastavad ümberringi keskerakonna venekeelsed saadikud ja seda raevukamalt hakkavad „kaitsma“ kohalikke venelasi. Kuigi härra Kallase eest peaks kaitsma pigem eestlasi, kuid see on minu isiklik arvamus.

Aga eestikeelse Delfi lugu on muidugi kaunis: „Jaagant märkis, et siinkohal on Kallasel just Jüri Rataselt paslik õppida. „Ega see ei pea tähendama, et peaksid hulgikaupa torte saatma,“ ütles Jaagant, viidates EKRE-I-KE homoseksuaalidesse suhtumise pärast tekkinud valitsuskriisi lahendamisele, kui toonane valitsusjuht Jüri Ratas saatis Martin Helmele (EKRE) tordi ja kaardi. „Me ju kõik naersime selle üle…“ meenutab Jaagant.

Venelased ütleksid selle peale, et EE ilma valetamiseta oleks samasugune raiskamine nagu viin õlleta. Eelmise valitsuse kriis ei tekkinud „homoseksuaalidesse suhtumise pärast“, seda umbluud ajage oma isetegevuslikule „faktikontrollile“. EKRE, Isamaa ja Keskerakonna koalitsioon „suhtus“ hoopis eesti peredesse, ja seda väga hästi. Suhtuvad hästi praegugi, püüdes toetada Eesti perekondi ja lapsi, vastu sõdib vaid reformierakond, ja seda äärmiselt raevukalt.

Delfi+ naerusuises kollektiivis ilmselt arvatakse, et kogu Eesti elu keerleb selle ümber, kuidas suhtutakse homoseksuaalidesse.

Eestis elab üle miljoni inimese ja nad ei sõltu homoseksuaalidest ega suhtu nendesse kohe mitte kuidagi, sest on targematki teha. See on pigem EPL+ mõõdupuu, millega seal toimetuses pidevalt vehitakse.

Ärgu ainult endale liiga tehku.

Ivan Makarov