Eesti Leegioni Sõprade Klubi (ELSK) kutsub rahvusmeelseid inimesi laupäeval, 27. augustil kell 11 Sinimägedesse Grenaderimäele, et tähistada 80 aasta möödumist Eesti Leegioni asutamisest.
Tallinna vabastamise aastapäeval 28. augustil 1942, teatas Eesti kindralkomissar SA-Obergruppenführer Karl Siegmund Litzmann, et Saksa kõrgema juhtkonna poolt on antud luba moodustada Waffen-SSi alluvuses Eesti Leegion.
Mehi värvati algul ida- ja politseipataljonidest. Leegion pidi tulema rügemendisuurune ja koosnema kolmest pataljonist (igas neli kompaniid) ja raskegranaadiheitja- ja tankitõrjekompaniist. Leegioni asujate esimene koondamine toimus Pihkvas. Leegioni väljaõpe toimus Poolas, Krakowi lähedal asuvas Debica väljaõppelaagris (SS-Truppenübungplatze “Heidelager”).
Esimesteks olid Idarindelt saabunud vabatahtlikud ning väljaõpetamata noored Eestist. Eesti Leegion pidi tulema vabatahtlik. Esimesena 13. oktoobril 1942 saabusid kohale 113 idapataljoni meest leitnant Paul Maitla juhtimisel.
10. detsembril 1942 määrati pataljoni suuruseks 3 laskur- ja 1 raskekompanii, staabikompaniist eraldati 5. kompanii ning selle juurde moodustati üks alljuhtide rühm. 1942. a. lõpus kuulus leegioni 5 laskur- ja 1 raskekompanii koosseisu 969 meest. Ilmus rügemendiülema käskkiri, millega kohustati pataljoni olema veebruari lõpuks 1943 lahinguvalmis. 13. veebruaril 1943 toimus pataljonil sõdurivande andmine. Märtsis 1943 oli Eesti Leegioni astunud umbes 2000 vabatahtlikku.
1992. aastal tähistati Eesti Leegioni moodustamise 50. aastapäeva Adaveres.
Eesti Leegioni Sõprade Klubi on organisatsioon, mis toetab Eesti Leegioni veterane ja aitab mälestada Eesti sõdureid, kes võitlesid teises maailmasõjas Eesti vabaduse eest. ELSK on oma loomisest alates osalenud mitmete 1944. aasta kaitselahinguid mälestavate ürituste korraldamisel. 19. oktoobril 2008 anti Tori kirikus Vaba-Sõltumatu Kolonni Nr. 1 ja ELSK korraldatud tseremoonial Harald Nugiseksile Eesti Rahva Tänumedal.