27.07.2021
Siseministeerium valmistub neid tegelasi tervitama.
Eesti on lubanud riiki juba suhteliselt palju võõraid, ning teeb samas kõik, et nood riigikeele vastu huvi ei tunneks.
BNS vahendab: “Siseministeerium ootab teisipäevani pakkumisi ingliskeelse veebiväljaande loomiseks, et tõsta uussisserändajate teadlikkust Eestis toimuvast.”
Uued Uudised on varemgi selliste projektide algatamisest kirjutanud, ka Tallinna linna poolelt, ja tundub, et asi ei võta vedu. Kuid veebiväljaande loomine, mis peaks hiljem “kujunema infokanaliks”, tähendab, et ingliskeelsetelt võetakse ära veel üks motivatsioon õppida põlisrahva ja riigi keelt.
“Selleks peab veebiväljaanne sisaldab tänapäevaseid lahendusi, olema kasutajasõbralik, mugav ja lihtsalt haaratav ning arvestama sihtrühma eripäradega,” kirjutab siseministeerium. Millised on näiteks nigeerlaste kui suurema Aafrika kogukonna eripärad, millega arvestatakse?
Siseministeeriumi selgitus on üdini kahekeelne ja valelik. “Seeläbi on väljaanne abivahend, et luua elanikkonna üleselt sidusust erinevate kogukondade vahel, vähendades ühiskonnasiseseid vastuolusid ning erinevate sotsiaalsete gruppide vahelisi pingeid. Kokkuvõttes luuakse kõigile võrdväärse infotarbimise võimalused.”
Kuidas luuakse sidusus kogukondade vahel ja vähendatakse pingeid, kui eestlaste poole pole kellelgil vaja enam nende emakeeles ja Eesti riigikeeles pöörduda, ei Bolti-Wolti kulleril ega taksojuhil? Eestlased peavad oma maal võõrastega suhtlemiseks saama selgeks nii inglise kui vene keele, nood aga saavad vajaliku info oma keeles kätte ega pea ennast eesti keele õppimisega vaevama.
Siseministeeriumi algatuse selgitus on variserlik, sest välismaalaste aitamise sildi all tõrjutakse eesti keelt välja, antakse välismaalastele õigus ja võimalus seda mitte õppida ning sidusus hoopiski lõhutakse, tekitades juurde pingeid põlisrahva ja sisserändajate vahel – viimaste poputamine esimeste arvel pole kuidagi õiglane.