Omapärase seisukohaga pagulaste perevägivalla suhtes on välja tulnud Siseministeeriumi korrakaitse- ja migratsioonipoliitika asekantsler Raivo Küüt, kelle arvates peaks sellega eeskätt tegelema kogukond.
“Nagu aga kõikide teiste perevägivalla juhtumite puhul on ka nende perede liikmete turvalisuse tagamisel vaja rohkem märkamist. Ning kindlasti resoluutset ja läbimõeldud reageerimist, mille aluseks on tihe koostöö ametkondade ja kogukonna vahel,” ütles Küüt BNS-le.
EKRE fraktsiooni nõuniku Urmas Espenbergi arvates pole see õige seisukoht. “Rahva enamus oli ju tegelikult pagulaste ja immigrantide siiatoomise vastu. Seda kinnitasid ilmekalt ka uuringufirmade küsitlused (60-70% oli vastu), samuti 2015 aasta massimeeleavaldused. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kogus kokku 40 000 inimese allkirjaga petitsiooni massiimmigratsiooni vastu, mis Riigikogu juhatuse poolt küll formaalselt vastu võeti, aga seejärel piltlikult öeldes prügikasti lükati. Rõivase-Pevkuri-Tsahkna valitsus surus vaatamata rahva protestile need protsessid läbi. Seega peaks nüüd ka tekkinud probleemid, mille eest valitsust hoiatati, lahendama valitsus ja selle ametnikud, mitte kohalikud kogukonnad.”
Lääneriikide kogemustest on selgelt, et kogukonnad ei taha sisserännanutega tegeleda ja nii probleemid vaid kuhjuvad. Tekivad hoopis immigrantide kogukonnad, linnaosad ja tänavavägivald nagu näiteks Rootsis, lisas Espenberg.
UU
Seotud lood: Massiimmigratsioonivastane miiting Toompeal 10. juunil 2015
Kaks kolmandikku Eesti kodanikest peab pagulaskriisi Venemaast ohtlikumaks
Martin Helme: 40 000 inimese arvamuse eiramine on erakordselt nahaalne