18.03.2020
Mart Helme Postimehe “Otsestuudios”
“Valitsuse kriisikomisjonis oli laual ülevaade toiduvarudest ja Eesti tootmisvõimekusest, varustuskindlusest ja ma kinnitan, et meil on olemas varud pikaks ajaks,” ütles siseminister Mart Helme Postimehe “Otsestuudios”.
“Meie tootmisvõimsus on nii hea, et sõltuvalt sellest, kuidas säilivad eksporditingimused, siis näiteks kalatoodete osas on meie oma ületootmine 500 protsenti. Samas on muidugi valdkondi nagu näiteks köögivili, kus meil isevarustatuse võimekus on 45 protsenti. Üldiselt liha- ja piimatoodete osas on varud olemas. Isegi kui meil välismaalt tarned lakkavad, siis võib-olla meil kaovad poelettidelt apelsinid ja banaanid, aga nälga keegi ei jää,” ütles Helme.
“Täna ei ole ohtu, et välismaalt tulev kaup jääks piirile kinni. Meil on juba Tallinkiga põhimõtteliselt kokkulepped olemas. Päevakorras on küsimus, et käivitada pidevalt toimiv liin ehk 15 reisi kuus, et tuua ära Saksamaalt Eesti kodanikke ja kaubasaadetisi. Ma arvan, et see on toimiv number, sest meil säilivad ka kaubaveod Soome ja Rootsiga. Hetkel ma ei näe kaubavedude lakkamist.”
Samuti märkis Helme, et kõik soovijad peavad saama teha koroonaviiruse testi.
“Minu seisukoht on selge: kõik inimesed, kes tahavad testida, peavad seda saama,” ütles Helme ja lisas, et Eestisse on teel täiendavad koroonatestid.
Helme sõnul praegu sellist olukorda silmapiiril ei paista, kuid peab hoiduma tervishoiusüsteemi kokku kukkumise eest. “Kui meil nakatuvad massiliselt meditsiinitöötajad nagu näiteks Itaalias, siis meditsiinisüsteem ühel hetkel enam ei toimi. Täna seda ohtu meil ei ole. Koroonaviiruse teste tuleb teha piisavas koguses. Lisatestid on juba tellitud. Me tahame tõsta võimekuse tuhandele testile päevas. Praegu on see umbes 300 testi päevas, aga võimekus peaks kasvama. Me tegeleme praegu ka sellega, et vaadata, kas on võimalik hakata teste tegema mitte ainult nendes laborites, kus praegu, vaid ka mujal. Maaeluministeerium on pakkunud, et veterinaaramet on võimeline neid tegema,” märkis ta.
Helme nentis, et kriisist on palju õppida, sest see näitab, millises valdkonnas riik ei toimi. “Praegu näeme valdkondi, kus me hästi ei toimi. Ma ei tahaks kellelegi näpuga näidata, aga terviseamet ei ole ilmselgelt oma ülesannetega piisavalt operatiivselt toime tulnud. See peegeldub kas või selles, et meil on isikukaitsevahendite nappus ja oleme sunnitud võtma neid päästeameti varudest,” nentis ta.
“Nüüd on jalad kõhu alt välja võetud ja tellimused on tehtud. Loodame, et tarned mõnes riigis seisma ei jää. Õnneks näeme, kuidas meie erasektor on väga paindlikult reageerinud ja kohapeal oma tootmisvõimsust suurendanud. Eks kriis õpetab ja ma julgen ikkagi öelda, et tänases olukorras ei ole riik seisma jäänud. Eesti riik on näidanud, et on tugevam, kui ma isegi oleksin julgenud arvata,” ütles Helme.
“Loodetakse, et soojade ilmadega see pandeemia annab järele, aga keegi ei tea. Probleem seisneb selles, et konkreetse viiruse käitumist ei osata praegu hinnata. Kas see on gripilaadne ehk sesoonne või kiiresti muteeruv? Ma kardan, et vaktsiini väljatöötamine võtab aega kindlasti päris mitu kuud. Me ei tea, võib-olla selle koroonaviiruse mingi tüve vastu leitakse vaktsiin ja teisele mitte. Ma usun, et me oleme alles kriisi sisenemas ja kindlasti näeme majandusele väga ränki tagajärgi. Pean silmas kogu maailma ja Euroopa majandust tervikuna. Mis puutub piirikontrollide kaotamist, siis ma julgen öelda, et Schengeni süsteem on surnud. Kas on võimalik Schengeni süsteemi reanimeerida? Väga raske öelda,” rääkis Helme.
Vaata kogu intervjuud Postimehest!