Siseminister Mart Helme palub kõigil isikut tõendavat dokumenti kaasas kanda

Siseminister Mart Helme ütles koroonaviiruse tõttu kehtestatud liikumispiirangute valguses, et lähiajal on kõigil mõttekas isikut tõendavat dokumenti kogu aeg kaasas kanda.

“Erinevate piirangute järgimisel võib olla vajadus tõendada oma isikut. Seetõttu kutsun kõiki üles kandma kaasas isikut tõendavaid dokumente ka Eesti-sisesel liikumisel,” vahendas siseministeerium Helme sõnu.

“Palume inimestel jääda Eestisse ja mitte reisida. Teise riiki minnes võib jääda karantiinipiirkonda ning koju pääsemine on väga raske ja kohati võimatu. Eestisse on alates teisipäevast, 17. märtsist õigus tulla kõikidel Eesti kodanikel ja elanikel, sh tähtajalise elamisloa või -elamisõigusega isikutel,” selgitas Helme.

Valitsuse otsusel taaskehtestatakse alates teisipäevast kogu riigipiiril ajutiselt piirikontrollid, et tõkestada koroonaviiruse levikut. Reisidokumentide kontrollimise kõrval kogutakse jätkuvalt kogu info piiriületajate teekonna, terviseseisundi ning võimalike kokkupuudete kohta nakkusohtlike inimestega. Piiri ületamisel on nõutav kehtiva isikutunnistuse olemasolu.

Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu, seal hulgas toidu- ja meditsiinikaupade vedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad. Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida ka välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole koroonaviirusele viitavaid nähte.

Välismaalased, kes töötavad Eestis viisaga või viisavabalt, pärast teisipäeva Eestisse tagasi ei pääse. Juhul kui nad juba viibivad Eestis, siis on neil võimalik Eestis edasi olla või soovi korral riigist lahkuda.

“Juhul kui inimestel, kellel on õigus Eestisse siseneda, on haigusnähud, suunatakse kergemate haigusnähtudega inimene Eestisse sisenemisel kodusele ravile ning raskemate haigusnähtude puhul haiglaravile. COVID-19 kahtlusega ja diagnoosiga inimestel on kohustus järgida isolatsiooni tingimusi,” rääkis siseminister.

Selline isolatsioon tähendab, et inimene peab olema 14 päeva tubastes tingimustes nii, et ta ei puutu teiste inimestega kokku. Kui temaga viibivad samades ruumides koos ka teised, peavad ka nemad isolatsiooni jääma. Raskete haigusnähtude puhul on inimesed haiglaravil.

“Isolatsioonis viibivatel inimestel soovitan suhelda oma sõprade ja tuttavatega telefoni või interneti teel ning paluda abi, et tuua neile vajalikke kaupu. Arvestada tuleb, et kaubatooja ei tohi isolatsioonis viibijatega kokku puutuda. Olukord on ebamugav, kuid loodan inimeste mõistvale suhtumisele. Haigusnähtudega inimeste isolatsioon on vajalik, sest nii on edasise nakatumise võimalus väiksem,“ märkis siseminister.

Eestisse saavad tulla Eesti kodanikud ja Eesti elanikud, seal hulgas tähtajalise elamisloa või -õigusega isikud:

*Eesti kodanikud, kellel on Eesti kodaniku pass;

*Eesti kodanikud, kellel on Eesti ID-kaart;

*Euroopa Liidu kodanikud, kellel on Eesti ID-kaart;

*kellel on Eesti välismaalase pass (hall pass);

*välisriigi kodanikud, kellel on Eesti elamisloa kaart. Näiteks:

kes õpivad Eesti kutsekoolis või kõrgkoolis;

kes töötavad Eestis;

kelle abikaasa on Eesti kodanik või Eesti elanik;

kellel on Eestis ettevõte.

Eestisse ei lubata inimesi, kes:

*tulevad Eestisse viisavabalt, Schengeni viisaga või Eesti viisaga:

Eestisse lühiajaliselt töötama;

turismireisile, näiteks Tallinna vanalinna vaatama;

sugulasi või tuttavaid külastama.

Eestisse saavad tulla üksnes ilma haigusnähtudeta välismaalased, kes on:

*seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga, näiteks autojuhid ja kaubalaadijad;

*osutavad tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid;

Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötajad või nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased.

Erandina võib politsei- ja piirivalveamet lubada Eestisse tulla ilma haigusnähtudeta välismaalase, kelle:

*otsejoones alaneja sugulane (st vanemad ja nende eellased) või üleneja sugulane (lapsed ja nende järglased) või abikaasa on Eesti kodanik või kellel on Eesti ID-kaart või elamisloa kaart;

*riiki lubamine on põhjendatud erandkorras, näiteks kui viisaga ema ja laps on erinevates riikides.