06.08.2023
Üle idapiiri voolab sisse FSB agentuur, aga Eesti tegeleb mingi transsoolise õigustega. Pilt on illustratiivne.
Sisseränne Ukrainast üle lõunapiiri on sisuliselt kontrollimatu, üle idapiiri saab ennast ukrainlaseks nimetav rändleja ka suhteliselt lihtsalt sisse, Tallinn on muutunud venekeelseks linnaks… aga kohus arutab, miks Vene kodakondsusega “ukrainlane” rahvusvahelist kaitset ei saanud. Ja mõistagi on sopa üles keerutanud ideoloogiliste äärmuslaste nn inimõiguste keskus.
Kohus otsustas juuli alguses, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) lükkas pealiskaudsetel kaalutlustel tagasi transsoolise ukrainlase taotluse rahvusvahelise kaitse saamiseks ja lähtus ekslikult vaid sellest, et ukrainlasel oli Venemaa kodakondsus.
Kohtus PPA-d võitnud Eesti Inimõiguste Keskuse teatel oli Vene kodakondsusega transsooline ukrainlane hakanud Ukraina kodakondsust taotlema juba enne Venemaa relvastatud sissetungi Ukrainasse. Elu Venemaal oli isiku jaoks muutunud väljakannatamatuks, sest transsooliste hormoonpreparaadid ning vastav meditsiiniabi pole agressorriigis enam kättesaadavad. Samuti hakkas kodanik pärast sõja algust Ukraina relvajõude rahaliselt toetama, ent Venemaa on seadusega keelanud igasuguse sõjavastasuse. Sellest tulenevalt esitaski isik rahvusvahelise kaitse saamise taotluse politseile, mille viimane tagasi lükkas.
Nii kohtu kui ka ukrainlast kohtus esindanud inimõiguste keskuse juristide hinnangul oli PPA haldusmenetlus katastroofiliselt puudulik. Nimelt oli kaebaja puhul tegemist isikuga, kelle rahvusvahelise kaitse vajadust tulnuks hinnata mitmest erinevast aspektist. Haldusmenetluse käigus oleks PPA korraga pidanud arvesse võtma nii tema transsoolisust, ukraina rahvust, Venemaa ametivõimude huviorbiidis olemist, poliitilist meelsust kui ka Ukraina relvajõudude rahalist toetamist. Kohtu hinnangul ei hinnanud PPA aga asjaolusid kumulatiivselt ning toetus keelduva otsuse tegemisel isiku päritoluriigi vananenud infole.
Kohus otsustas, et PPA rikkus taotleja erivajaduse hindamisel välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadust ning viis haldusmenetluse läbi puudulikult. Seega tuleb kaitse andmisest keeldumine tühistada ja menetlus uuesti nõuetekohaselt läbi viia.
Lisaks soovitas kohus PPA-l rahvusvahelise kaitse taotlejaid edaspidi Eesti Inimõiguste Keskusesse suunata, et tagada neile menetluse käigus vajaminev juriidiline tugi.
Lugu on äärmiselt keeruline. Kui transsooline alles taotles Ukraina kodakondsust, siis kuidas pääses ta Vene kodakondsusega Eestisse, sest teda ei saa ju võtta Ukraina sõjapõgenikuna? Kas vasakäärmuslaste valitsetavale Eestile, kus rahvuslust üldiselt surutakse alla, luges ainult see, et inimene väitis ennast ukrainlase olevat?
“Transsooline ei saanud kodumaal hormoonpreparaate ja asus Ukrainat rahaliselt toetama”. Kas selline jutt on üldse usutav, eriti arvestades, et Soomel on juhtumeid, kus varjupaigataotlusele eitava vastuse saanud migrant hakkas ühtäkki rääkima, et ta on homo. Ja taas – kuidas pääses Ukrainat rahaliselt toetav inimene Vene repressioonidest ja sattus Eestisse?
“PPA lähtus ekslikult vaid sellest, et ukrainlasel oli Venemaa kodakondsus” Uute Uudiste arvates pole siin mingit eksitust – PPA pidigi sellest lähtuma, sest Vene kodakondsetel ei tohiks siia asja olla.
Huvitav on ka see, et PPA, kes tavaliselt inimeste tausta vastu põhjalikku huvi ei tunne (Eestis on suur hulk sõjaväekohuslase eas Ukraina mehi), hakkab Vene kodakondsusega inimese puhul arvestama transsoolisust, ukraina rahvust, Venemaa ametivõimude huviorbiidis olemist, poliitilist meelsust kui ka Ukraina relvajõudude rahalist toetamist, kusjuures soomuutmine on esikohal?
Riigile aga soovitaks loobuda koostööst inimõiguste keskusega – need on pseudoinimõiguslased, kes keskenduvad mitte inimeste põhiõigustele (õigus elule, toidule, arstiabile, peavarjule jne), vaid nn vähemuste õigustele, mis tähendab, et neil on uusmarksismiga samad kaitsealused.
Uued Uudised