11.04.2023
Tallinna Tehnikaülikool ühiselamu
Küsimus pole selles, kas, vaid selles, millal, toimub esimene islamistlik terrorismiakt Eestis, mille võivad korraldada Eestisse sisserännanud.
Viimase aastaga on Eestisse tulnud tuhandeid Kesk-Aasia riskiriikide kodanikke, kes on välja vahetanud varem siin hooajatöid teinud ukrainlastest ehitajad ja maasikakorjajad, paljastab teleajakirjanik Elo Mõttus-Leppik Kanal 2 saates „Täistund“.
Migratsioonipumpade ja mošeede eest on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond hoiatanud juba ammu. Seni on see jutt läinud külmale kerisele. Nüüd on hakanud ka teised asjadest aru saama ning julgevad rääkida teemast, mis seni oli justkui tabu.
„Samasuguse trendi jätkudes võime me 12 aasta pärast rääkida juba enam mitte kümnetest tuhandetest, vaid sadadest tuhandetest siin elavatest riskiriikide kodanikest,“ hoiatab kaitsepolitsei. Moslemikogukond Eestis on tõusutrendis, ulatudes täna juba ligi 10 000 inimeseni. Neid on siin juba 36 riigist. Kui islamikeskus Tallinnas Keevise tänavas 1994. aastal avati, käis seal alla 20 inimese, nüüd, ramadaani lõpus, tuleb aga kokku ligi tuhat,» ütleb keskuses tegutsev marokolane Badr, kes unistab mošeest.
Kaitsepolitsei peadirektori asetäitja Martin Arpo sõnul pole tänu islamikeskusele, mis on mõeldud usu praktiseerimiseks kõigile moslemitele, Eestis siiani suutnud kanda kinnitada ükski radikaalne või fundamentaalne moslemite grupp. Aga katseid on tehtud küll.
Meile teeb tõsist muret viimastel aastatel järjepidevalt suurenenud sisseränne islamiäärmusluse mõttes riskiriikidest ehk riikidest, kus on probleem islamiäärmusluse ja terrorismiga ja kus need lähteriigid ei suuda või ei taha selle probleemiga piisavalt tegeled,“ lisab ta.
Saates räägitakse, et tullakse veondusse tööle, aga ise pole autoga kunagi sõitnudki, rääkimata umbkeelsuest. Ka siinsed äpipõhised idufirmad Woltid ja Boltid on nendele riikidele suureks tõmbeteguriks: „Keelt oskamata ja erialast kompetentsi omamata saab teenida tuhandeid eurosid kuus – see paneb inimesi tuhandete kilomeetrite kauguselt siia liikuma,“ kõlab lause. See on taas sama jutt, mis rahvuskonservatiivid on aastaid rääkinud.
Üks tööandja arvas, et kutsub suveks 56 usbekki maasikaid korjama. Täpsemalt uurides selgus, et ta vajab kümme töötajat vähem, aga on arvestanud sellega, et pooled kutsututest kaovad lihtsalt ära või lähevad muule tööle.
Soomes, Rootsis ja Taanis toimuvad gängidevahelised sõjad, aumõrvad ja pommiplahvatused näitavad, et suurimat probleemi hakkab ühiskonnale valmistama rändetaustaga teine põlvkond.
Tänavu on valitsus sisserändekvoodiks kehtestanud 1307 inimest. Tegelikult on selle kõrval igal aastal tulnud lühiajalise töötamise registreerimise regulatsiooni kaudu Eestisse kümneid tuhandeid inimesi.
Allikas: Kanal 2