18.09.2019
Delfi ja Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soovald (vasakul) ründab neid, kes ei mõtle temaga sarnaselt.
Eile õhtul ETV saates „Esimene stuudio“ langes saatejuht Johannes Tralla ja Delfi/EPL peatoimetaja Urmo Soonvaldi rünnakute alla Postimehe peatoimetaja Peeter Helme, kes julges oma lehes avaldada arvamust maailmavavaatelistest konfliktidest.
Osaliselt konservatiivset maailmavaadet kaitsnud Helme pidi korduvalt ja kannatlikult selgitama, et Postimehe peatoimetajana on tal õigus ka enda arvamusele, kuid see varjamatult liberaalset maailmavaadet pooldava Soonvaldi pähe ei mahtunud.
Kuigi Soonvald püüdis jätta muljet, et Delfi pole pooli valinud, näitab tema juhitav väljaanne kõike muud. Põhimõtteliselt on Eesti suurimad meediamajad Eesti Meedia (eeskätt Postimees Grupp) ja Ekspress Grupp kaevikutest välja tulnud ning alustanud avalikku sõda, mis peegeldab sedaviisi ka ühiskonnas laiemalt toimuvat. Samas pidas Helme oluliseks lisada, et ka Postimees on jätkuvalt valitsusekriitiline ning ei ole maailmavaateline väljaanne.
Igatahes heitis Urmo Soonvald saates Peeter Helmele ette tema arvamusartiklis pooltõdede ja ekslike väidete abil ühiskonnaga manipuleerimist. Soonvaldile hõiskas poolvaikimisi kaasa ka ERR.
Esmaspäevases Postimehes ilmus peatoimetaja Peeter Helme võimukriitikat ja Eesti praegust poliitilist olukorda käsitlev arvamuslugu “Kas te tahate totaalset sõda?”.
„Ma lihtsalt näen ühte tendentsi, mille võib kokku võtta nii, et mingi seltskond on kaaperdanud õiguse olla hea, õiguse olla õigel poolel. Ja nagu minu artikli reaktsioonid ka näitasid, siis võetakse väga valuliselt seda, kui sellele osutada,” lausus Helme.
Urmo Soonvald nimetas Peeter Helme arvamuslugu märgiliseks looks, mis puudutas paljusid inimesi. “See puudutas inimesi, kes on aastate jooksul üles ehitanud Postimeest, kes on püüdnud seda Postimehe pärandit hoida, arendada, olla demokraatia üks nurgakividest Eestis. Ja see valmistas tohutu pettumuse,” ütles Soonvald.
Niisiis jäi Soonvald kinni kujunditesse, mis omakorda Helme sõnul aitavad paremini avada vajalikku sisu.
“Ja see, et hakatakse kinni sellisest kujundist, mille ma seal tõin, selle asemel, et hakata vaatama artikli sisu, näitabki seda, et see kujund oli väga õigesti kasutatud. Meil on ühe raskem rääkida sisulistest asjadest ja me saamegi neist rääkida vaid tugevaid sõnu kasutades,” ütles Helme.
“Kui meil on tekkinud selline olukord, kus poliitilise välja kumbki pool omavahel enam ei räägi, vaid üks seltskond koguneb ühes kohas ja teine teises kohas ja mõlemad tembeldavad teineteist tõeliseks kurjuseks ning kumbki ehitab endale oma konkureerivat reaalsust, siis ei olegi paremat mõistet selle kirjeldamiseks kui sõda,” rääkis Helme pealkirjas toodud sõja terminist.
Peeter Helmet pani muigama saatejuht Johannes Tralla väide, et Hirvepargi valitsusevastase meeleavalduse puhul oli tegemist rahva omaalgatusliku kokkusaamisega. Tema sõnul olid selle miitingu organiseerimise taga opositsioonierakondadega seotud inimesed.
“Me ei ela enam selles maailmas, kus me elasime 16 aastat tagasi, kui Eestis toimus referendum Euroopa Liitu astumise üle ja oleks naiivne teha nägu nagu me mõtleksime praegu täpselt samamoodi. Vahepeal on Euroopast üle käinud majanduskriis, rändekriis. On hakatud hoopis teise pilguga vaatama seda, mille peale Euroopa toona ehitati,” ütles Helme.
UU