03.03.2022
Tankla
Vene agressiooniga Ukrainas kaasneb lisaks muule hirmuäratavale meeletu löök majandusele, mis ei jäta kedagi puutumata. Koroonapandeemias niigi kannatanud majandus saab uue löögi eeskätt energia- ja kütusehindade tõusu kaudu, mis lööb rängalt igaühe rahakoti pihta.
Täna hommikul kerkis Brenti toornafta hind 4,7 protsenti, 118,22 dollarini barreli kohta, mis on kõrgeim tase alates 2013. aasta veebruarist.
Aastaga on toornafta hind tõusnud juba ligi kaks korda. Kuna OPEC+ eilselt kohtumiselt tootmise suurendamise otsust ei tulnud, siis surve hinnatõusule jätkub. Nafta kallinemise peamine põhjus on aga see, et Putini sõja tõttu loobuvad paljud rafineerimistehased idanaabri naftast. Venemaa on USA ja Saudi Araabia järel suuruselt kolmas naftatootja maailmas ning tavaliselt ekspordib riik päevas umbes 7,5 miljonit barrelit naftat. Euroopa oli seni Venemaa toornafta suurim importija, siia jõudis 53 protsenti ja Aasiasse 39 protsenti naftast.
ERR vahendab, et kui Brenti toornafta hind tõuseb 150 dollarini barreli kohta ja jääb sinna mõneks ajaks, tõusevad Eesti tanklates ilmselt mootoribensiini 95 hinnad üle kahe eurot liitri kohta.
Toornafta hinnatõusule lisaks avaldab Eestis bensiini hinnale mõju ka piirkonna kütusetootjate soov asendada Vene nafta kallima Põhjamere naftaga
Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi sõnul pakub osa analüütikuid, et naftabarreli hind võib tõusta lähipäeval 125 dollari juurde.
Endine kõrge sõjaväelane, praegune ettevõtja Urmas Roosimägi prognoosib majanduskriisi puhkemist, sest riikide vahelised pinged ja konfliktid tõstavad erinevate toorainete hindasid. Näiteks on Ukraina ja Venemaa olulised vilja eksportijad ning pragune konflikt mõjutab oluliselt põllumajandust ja toidutööstust. Väetised lähevad kallimaks, lisaks muidugi kõik energiaga seonduv kallineb.