17.02.2018
Tank Leopard 2
Hiljutisel arupärimisel püüdis peaminister Jüri Ratas EKRE saadikutele selgitada, et Euroopa Liit olevat Eesti üks julgeolekutagatistest, kuid selle üks juhtriikidest Saksamaa ei suuda efektiivne olla isegi ainsas tõelises “vihmavarjus” ehk NATO-s.
Saksa sõjavägel ei ole piisavalt relvi, et võtta järgmisel aastal üle NATO kiirreageerimisjõudude (VJTF) juhtimine, vahendab BNS. Armee on salaja tunnistanud, et ei suuda NATO-le antud lubadust täita, näitavad ajalehele Die Welt lekitatud dokumendid.
Bundeswehr peaks võtma VJTF-i juhtimise üle järgmise aasta alguses, kuid tal ei ole piisavalt tanke, ilmneb kaitseministeeriumi dokumendist. Nii näiteks on relvajõudude üheksandal tankibrigaadil Münsteris vaid üheksa töökorras Leopard 2 tanki, ehkki VJTF-ile on lubatud 44, ja vaid kolm Marder-soomukit lubatud 14 asemel.
Ajaleht avalikustas ka põhjuse: sõjaväel ei ole varuosi ning sõjamasinate remont ja hooldus nõuavad palju raha ja aega. Puudus on ka öövaatlusseadmetest, automaatgranaadiheitjatest, talveriietest ja kaitsevestidest.
NATO kohustuste täitmisega on hädas ka Saksa õhujõud. Luftwaffe põhijõude – hävitajaid Eurofighter ja Tornado ning ja transpordihelikopterid CH-53 – on võimalik kasutada vaid keskmiselt neli kuud aastas, ülejäänud aja seisavad nad remondi tõttu maapinnal.
“Sama murettekitav on kõigi osaajaga vägede seisund,” ütles parlamendi relvajõudude komisjoni liige Hans-Peter Bartels ajalehele. Opositsioonipoliitikud süüdistavad sõjaväe allakäigus kaitseminister Ursula von der Leyenit.
Sakslaste käpardlikkus nii riigikaitses kui ka rändekriisis peaks Eestile tõestama, et lisaks NATO kaitsele on Eestil ülekõige siiski vaja tähelepanu pöörata oma kaitseväe võitlusvõime tugevdamisele, mitte loota kõiges Merkelile ja Junckerile.