22.02.2024
Protestid Eestimaal.
Kolmapäevases valitsuse infotunnis rääkisid mitmed saadikud linnaruumi paigutatud plakatitest, millel reaalsed Tallinna majad on sõjavaremetes, ning avaldati arvamust, et tegu võib olla valitsuse tellimustööga. Siseminister peaministri ülesannetes Lauri Läänemets tõttas kohe seda juttu naeruvääristama, kuid tegelikult on tegu nii ajaloos kui tänapäeval väga laialdaselt kasutatava propagandavõttega – seega miks ei võiks seda teha Kaja Kallas? Temast võib kõike oodata.
Jah, reaalne vaenlane on idas olemas, ta on üliohtlik, aga ta on seda kaks aastat olnud ning laiemalt läbi terve ajaloo, ning hetkel pole vaja teda küll läbi hüsteeria veelgi rohkem pelgama hakata, pigem tuleb pea selge ja pilk valvel hoida, unustamata samas oma maa siseolukorda, mis ei ole sugugi hea.
Iga ajaloolane või politoloog võiks kohe tuua mitmeid näiteid, kuidas sisekriisi ja rahva rahulolematuse korral leitakse ruttu välisvaenlane, et teravik tema poole suunata, protestid maha vaigistada ja rahvas hoopis seni kirutud valitsuse selja taha koondada. Seda teeb pidevalt meie idanaaber Venemaa, kelle rahvas ei ela just jõukalt ja sisemiste pingete korral koondatakse nad ruttu Putini selja taha, et võidelda ühiselt NATO, USA ja Ukraina “fašistide” vastu. Kui keegi ikka veel protesteerib, on teda lihtne kõrvaldada, tehes tast “vaenlase agendi”, kes ei lase kodumaal “õiglast võitlust pidada”. Seda propagandanippi kasutavad Põhja-Korea, Iraan ja paljud teised, ajaloos on kasutanud Hitler ja Stalin.
Kaja Kallasel on igati põhjust sellist infooperatsiooni algatada ja läbi viia. Kui Venemaa alustas sõda Ukraina vastu, sai Eesti peaministrist suur Ukraina abistamise eestvedaja ja Reformierakonna toetus tõusis 35 protsendile. Siis aga hakkas sõda venima, loidust Ukraina abistamisel on üles näidanud paljud lääneriigid, tühja käratsemisega seal enam pilti ei jää – ning sõjast väsinud inimesed on pilgu kodusele olukorrale pööranud. Seal aga on pilt sant mis sant.
Juba enne sõja puhkemist tõusid Eestis elektrihinnad lakke, siis oli Eestis pikalt euroala kõrgeim inflatsioon, järgnes üldine hinnatõus, siis hakkas majandus põhja vajuma ning valitsus tõstis kibekähku maksukoormust, et eelarvesse raha korjata. Sisuliselt on Eestis sügavas majanduslikus ja poliitilises kriisis, valitsuse ja võimuerakondade maine langeb kiiresti, Reformierakond on kaotanud poole varasemast reitingust ning Eesti 200 kukkus koguni alla valimiskünnise. Olukord on võimurite jaoks väga hapu.
Ja nii nad pöörduvadki taas Ukraina poole, kus alles langes Avdijivka, Norra luure konstanteeris initsiatiivi ülemineku venelastele, inimestes tõuseb hirm ja nii panustavadki Kaja Kallas, Reformierakond ja puudlid taas “Ukraina kaardile”. Sõjapaanikat üles küttes tahetakse panna inimesed unustama oma igapäevamuresid, kõrgeid hindu, tapvat maksukoormust, halvenevat elujärge – ja ennekõike seda, kes on kõiges süüdi. Majanduse on tuksi keeranud Reformierakond, aga nii saab selle Venemaa süüks ajada. Tulipunkt viiakse sisekriisilt ja selle põhjustajatelt välisvaenlasele, kes on küll reaalselt olemas, kuid peab nüüd hoopis valitsuse “tankistiks” saama.
Nii loodetakse ennekõike summutada protestid, mis on juba esile tõusmas, ennekõike automaksu taustal. Põllumehed juba valmistuvad, autoomanikud kavandavad aktsioone – aga sõjahüsteeria teeks neist kohe “Putini käsilased”, kes viivat ellu Kremli narratiivi ja takistavad Ukrainat aitamast. Sellise olukorra tekitamine aitaks võimulolijatel demoniseerida protestijad ja koguni neid represseerima asuda.
Eeltoodu ei ole sugugi vandenõuteooria, see on läbi mängitud paljudes riikides, sealhulgas ka ennast demokraatlikuks pidavates, kuid ennekõike Venemaal. Just sealt võtab Kaja Kallas “vaenlase kuju” loomise üle.
Sellele juhtisid tähelepanu ka EKRE saadikud. “Teatavasti valitsuse populaarsus on praegusel hetkel väga madal – 37% ainult – ja hirm on kokku liitev faktor, mobiliseerib alati inimesi valitsuse selja taha,” märkis Varro Vooglaid, kes tuletas meelde, et midagi sellist tehti juba koroonapandeemia ajal, mil sel moel ässitati rahvast sundvaktsineerimisest keeldujate vastu. “Käekiri on ju väga selgesti äratuntav ja muster, millesse see paigutub, on selgelt nähtav. Koroona ajal nägime täpselt sarnast käekirja: mobiliseerida enda taha inimeste toetust, toetust oma poliitiliste plaanide elluviimisele, mis on iseenesest ebapopulaarsed, läbi hirmu. See kampaania teenib täpselt sedasama eesmärki.”
“Kui me paneme psühho- ja ja infooperatsiooni plakateid üles, mis on selgelt mõeldud tegelikult Eesti inimestes hüsteeria ja hirmu kütmiseks, siis tegelikult me ajame omaenda inimesi, omaenda lapsi stressi selleks, et venelastele kohta kätte näidata,” märkis Martin Helme siseministri ütluse peale, et need plakatid pidavat siinsetele venelastele näitama, kui kole on Ukrainas algatatud sõda.
Hirmukampaania aga teeniks tõesti vägagi Kaja Kallase valitsuse huve. Päris ära petta rahvas ennast siiski usutavasti ei lase, sest kuigi sõjaline olukord Ukrainas halveneb, läheb see ka Eestis majanduslikult väga hapuks ning raske on toetada Kaja Kallast, kes riigi kolme aastaga sügavasse kriisi viinud. Kuigi peaminister üritab veel selgitada, et automaks (mis peab juba kliimat ja eelarvet päästma) pidavat riigikaitset ja sealt edasi ka Ukrainat turgutama. Käpardliku valitsusjuhi tume fantaasia töötab endiselt.
Eesti ühiskond peab Venemaa-ohtu väga tõsiselt võtma, kuid ei tohi samas lasta ennast haarata hirmul ja paanikal, mida Tallinna linnaruumi üles pandud plakatid teadlikult õhutavad, sest salajas peavad need Kaja Kallase valitsuse reitingut parandama ja ees terendavad protestid summutama.
Uued Uudised