19.10.2022
Riigikogu
Kui iga Ukraina toetuseks öeldud sõna oleks padrun, oleks Ukraina juba ammu venelased purustanud – paraku on enamik neist sõnadest tongipüssi tongid, eriti Reformierakonna, aga ka Isamaa, sotside ja Keskide omad.
Seda oli näha teisipäeval, kui Riigikogu hääletas avalduse “Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest” üle.
Eelnõu poolt oli 88 saadikut, vastuhääli ei olnud, erapooletuid ka mitte. Sõnades jäi välja ütlemata see, mis mõlkus reformarite, isamaalaste, keskide ja sotside meeltes: “Hurraa, Riigikogu kuulutas Venemaa terroristlikuks, Ukraina heaks tegime midagi ära, linnuke kirjas, nüüd tugitooli, õlu kätte ja nautima oma Ukraina-toetaja staatust!”
Enamik selliseid deklaratsioone ongi ju sisutühjad, mis midagi maailmas ei muuda. Nagu kolmapäevalgi ütles välisminister Urmas Reinsalu: Putini otsus Ukraina alade kohta on vastuvõetamatu. Putinile paraku ei ole ja Reinsalu soojaõhuvõngutamine teda ei häiri.
EKRE pakkus teisipäeval parandusettepanekutega välja asju, mis häiriks Putini-Venemaad kõvasti: koos terroristlikuks kuulutamisega idapiir päris kinni, sealhulgas mobilisatsiooni eest põgenejatele, kelle seas võib saabuda palju “viiendat kolonni”; ei mingeid läbirääkimisi terroristidega piirilepingu üle, mida Reformierakond üritas võimule tulles läbi suruda; diplomaatiliste esinduste ja saatkonna personali arvu viimine miinimumini; Vene kodanikelt kohe relvad ära korjata ja muudki.
Kõik need ettepanekud, mis oleks pidanud kaasnema koos Venemaa kuulutamisega terroristlikuks režiimiks, oleks väga lihtsalt ära tehtavad, vaja on vaid poliitilist tahet. Ja seda pole kellelgil peale EKRE – Reformi- ja Keskerakond ning sotsid ja “isamaalased” hääletasid kõik rahvuskonservatiivide parandusettepanekud maha. Jumala pärast, EKRE tahab midagi tõsist teha, hääletame maha, sõnadest on Ukrainale küll – nii arvas Riigikogu enamus.
Teisipäeval paljastuski taas see, et peavooluerakonnad on valmis ainult ilusaid sõnu tegema, tegudeni minna nad ei taha kunagi, ja kui EKRE tegudele ärgitab, hääletatakse ta maha ja lüüakse ka Kremli agendi silt seljale. Aga kes on tegelikult Kremli agendid ja kasulikud idioodid? Kas need, kes tahavad reaalseid tegusid või need, kes loobivad tühje sõnu?
See, mis on Venemaa vastu ära tehtud, pole kuidagi valitsuse saavutus – Schengeni viisadega venelaste tõrjumine ei olnud Eesti, vaid Baltikumi ja Poola ühisalgatus, mille külge Kaja Kallase valitsus ennast kohe haakis, et oleks midagigi ette näidata oleks. Reaalsuses see värk väga ei tööta, sest ukrainlaste saabumine Venemaa kaudu laseb FSB-l oma agentuuri vabalt siia sokutada.
Eelpool kirjeldatu on tegelikult Reformierakonna selge poliitika: Kaja Kallas käib välismaal ja teeb kõlavaid avaldusi, teenides Lääne-Euroopas ja Ameerika variserlikus peavoolus kiidusõnu, kodus aga lonkab nii kaitsevõimekuste kaotamine kui ka venelaste sisserände peatamine (seda pigem soodustatakse vargsi). Sõnades on poliitoravad Kremli vastu, tegudes poolt.
Pakuks Reformierakonnale, Isamaale, sotsidele ja Keskerakonnale veel rea kõlavaid loosungeid: “Maha Myanmari sõjaväehunta!”, “Hiina kommunistlik režiim on ohuks kogu maailma demokraatiale!”, Vabadus Iraani ja Afganistani naistele!”, “Mõistame Põhja-Korea tuumakatsetused karmilt hukka!” ja nii edasi.
Mis sellest, et Myanmari hunta veristab oma rahvast edasi, Hiina ähvardab Taivanit ja hävitab uiguure, Taliban ja Iraani ajatollad tapavad rätikuta naisi, Kim Jong-Un saadab üha uusi rakette teele – Eesti peavooluerakonnad on ju nad hukka mõistnud ja see on väga valus… ei tea, kellele?
Uued Uudised