23.04.2026
Miks on Kristina Kallase haldusalal sooline palgalõhe suurenenud?
Neljapäeval vahendab BNS pankade, ministeeriumide ja ei-tea-kelle-veel jutte soolisest palgalõhest, kuid ikka pole võimalik aru saada, millest see on tekkinud ja kuidas seda parandada.
Uudises “MKM: ebavõrdsuse vähenemine pole ühtlane” sibavad ringi kümned arvud, vaadatakse, võrreldakse, prognoositakse ja lubatakse, aga ei saa aru, kust see palgalõhe tuleb. Kui nii karm teema üles tõstetakse, peaks olema arusaam, miks miski ei muutu ja mis on ebavõrdsuse põhjuseks. Aga aastaid kestab üks ja sama jura.
Ilmselt on peamiseks põhjuseks siiski see, et teema algatajad ei tahagi selle kadumist, nad ei tahagi võrdseid palku, sest see võimaldab sugudevahelist konflikti kuumana hoida. Hoidku jumal, kui palgad võrdsustuvad, keda siis süüdistada? Praegu jäetakse teema lahenduseta, et süü jääks ikkagi “valgele keskealisele heteromehele” ja kaude meesettevõtjatele.
Ometigi on Eestis väga palju naisi juhid või juhtivkohtadel. Kas naiste juhitavates firmades siis soolist palgalõhet pole? Ja kui on, siis miks nad ei tee otsuseid, mis selle kõrvaldaksid?
“Samas on 2025. aastal negatiivse arenguna esile kerkinud selle suurenemine haridussektoris, mis on üks suurima naiste osakaaluga valdkondi, töötlevas tööstuses, mis on majanduse üks võtmeharudest ning avaliku halduse ja riigikaitse ning kohustusliku sotsiaalkindlustuse sektoris, mille roll on keskne riigi toimimise ja avalike teenuste tagamisel,” räägib majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna andmete nõunik Age Viira.
Hmmm… nagu näeme, on soolise palgalõhega halvad lood Kristina Kallase haldusalal, kellel jätkub indu venestamiseks ja soopropagandaks, aga mitte naistele (õpetajatele) meestega võrdse palga tekitamiseks. Ometigi on õpetajaskonnas enamik just naised.
Huvitav oleks teada saada palgalõhe tausta sotsiaalministeeriumi haldusalal, mis on pungil täis vasakpoolse maailmavaatega naisi, keda kutsutakse lausa lesbimaffiaks. Kas Karmen Jolleri ja Liisa Pakosta haldusalal on naised palgavõrdsed? Kui ei, siis miks on sooline palgalõhe endiselt päevakorral sektorites, kus naised moodustavad juhtivpersonalist enamiku?
Spetsialistid ütlevad, et palgalõhe põhjuseks on muud asjaolud, mida sooideoloogiaga ei lahenda.
BNS: “Viira sõnul on jätkuvalt naised ja mehed koondunud kindlatesse tegevusaladesse, mis tähendab, et naiste ja meeste erialane jagunemine tööturul pole muutunud ja sooline horisontaalne segregatsioon püsib. Meeste osakaal näiteks aga ehitusvaldkonnas on 92 protsenti ning veonduses ja laonduses 75 protsenti. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 62 protsenti naistest töötab 5 tegevusalas (haridus, hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont, töötlev tööstus, tervishoid ja sotsiaalhoolekanne, avalik haldus ja riigikaitse; kohustuslik sotsiaalkindlustus).
Kas teha ehituses ja veonduses triibulised nimekirjad, et ehitusel peavad pooled olema naised? Ilmselt ei taha nood ise sinna, kuigi füüsilise töö suure osakaaluga alal on palgad ilmselt kõrged. Vaevalt, et sealt “segregatsioon” kaobki. Kuidas lahendada siis võimalikke meeste kõrgeid palku ehituses ja naiste madalaid näiteks teeninduses, kuhu omakorda mehed väga ei kipu?
Pole see palkade võrdsustamine sugugi nii lihtne, et kõigil olgu võrdsed ja jutul lõpp. Majanduses jääb alles ebavõrdsus töökohtade osas (jäävad töökohad, kus on rohkem naisi ja töökohad, kus on rohkem mehi). Palka ei saa võrdsustada tootmissektorite kaupa, et tööstuse ja sotsiaalhoolekandes olgu võrdsed palgad jne, jne.
Praegune palgavõrdsustamine on ideoloogiline projekt. Tegelikult saab ära teha vaid seda, et poleks tahtlikku ja ebaõiglast palgavahet meeste ja naiste vahel, majandusest tingitud vahe oli, on ja jääb. Seejuures on ka alasid, kus hoopis naiste palk on meeste omast kõrgem.
Uued Uudised