“Sooline võrdsus” on vähemalt ühes valdkonnas olemas: naissoost profivaraste hulk on tõusuteel

See kirjutis võinuks jääda olemata, kui nn sooline võrdõiguslikkus poleks riiklikus poliitikas äärmiselt agressiivselt paika pandud. Kui seda feministlikku poliitikat surutakse igale poole, siis võib vaadelda ka pahupoolt, ikka naisõigusluse võtmes. Olgu ka ära märgitud, et see “võrdsus” on saavutatud “tänu” vasakliberaalse valitsuse maksutõusupoliitikale, mis räsib kogu ühiskonda.

BNS: “Viimastel kuudel on sooline võrdsus hakanud saabuma ka Eesti kauplusi ründavate sarivaraste nii-öelda turule, kus iseäranis Tartus ja Pärnus annavad tooni tavakodanikest täiesti eristamatud, aga süstemaatiliselt tegutsevad naisvargad, samas kui Tallinnas panevad naised toime enamiku pisivargustest, selgub Viking Security andmetest.

Viking Security valveteenuste juht Juhan Aia tõi välja, et kui enda tarbeks varastajate seas on alati olnud naisi ja mehi võrdselt või naisi kohati rohkemgi, siis selgelt edasimüügiks varastajad on seni ülekaalukalt olnud mehed.

“Oleme näinud ka segasoolisi grupeeringuid või varastest paarikesi, aga selline praegu Tartus ja Pärnus avanev pilt, kus turvatöötajad on fikseerinud hulga erinevaid üksi ja väga metoodiliselt tegutsevaid naisvargaid, on uudne. Pole kahtlust, et nende nii-öelda ärimudel on samamoodi nagu meestelgi kauba mustal turul edasimüümine. Sellele viitab kasvõi kaupade sortiment, näiteks üritatakse välja viia korraga mitmeid pudeleid kallima hinnaklassi kanget alkoholi,” kirjeldas Aia.

Valvejuhi sõnul on praegu ennekõike Tartus ja Pärnus tegutsevad naissoost profivargad üsna erinevate profiilide ja taktikatega.

“Kaupluste personali jaoks teeb olukorra keerulisemaks see, et kui meesvaraste puhul võib nende nii-öelda ametit sageli ka juba nende välimusest kahtlustada, siis naiste puhul enamasti mitte. Tegu on täiesti viisaka väljanägemisega inimestega, keda võiks sama hästi kohata teatris või kooliaktusel. Ühtset profiili pole ka vanuste lõikes – üks praegu paraku intensiivsema tegevusega sarivargaid on hinnanguliselt juba pensioniealine naisterahvas,” rääkis Aia.

Asjatundja sõnul eristuvad nais- ja meesprofivargad selle poolest, et kui mehed üritavad kohati välja viia ka 1000 või enama euro väärtuses kaupu korraga, siis naiste varguskatsed on sagedasemad, aga jäävad pigem 100 euro suurusjärku.

“Turvatöötajatel on praegu jälgimise all mitmeid naissoost isikuid, kes üritavad erinevatest poodidest varastada sisuliselt iga päev. Üsna levinud taktikaks on varguskatse varjamine ostuga – vähemate ja odavamate kaupade eest makstakse, põhisaagi eest aga mitte,” kirjeldas Aia.

Samal ajal on Tallinnas turvaettevõtte andmetel enamik profivargaid endiselt mehed, kuid naised on isegi ülekaalus väiksemates summades olmekaupade varguskatsete toimepanemisel, mida võib seostada üldise majandusliku olukorraga.”

Tere tulemast sooliselt võrdsesse maailma!