01.07.2022
Türgi president Erdogan nõuab Soomelt ja Rootsilt vastutasuks NATO liikmelisuse oma poliitiliste vastaste väljaandmist.
Välispoliitikahuvilised on ehk märganud, kuidas Soome ja Rootsi soov Kremli eest NATO rüppe pääseda tõi kaasa terava konflikti ühe alliansi liikme Türgiga, mis aga tundub lõppevat kompromissiga, kus Põhjamaad müüvad Ankarale tema vastaste skalbid.
Türgit peetakse õigustatult NATO nõrgeimaks lüliks, sest selle diktaatorlik liider Recep Tayyip Erdoğan semmib venelastega, õiendab julmalt arveid oma poliitiliste vastastega, survestab Euroopa Liitu migrantidega ja pressib Brüsselilt endale hüvesid välja.
Muuhulgas peab Türgi sõda nii oma riigi kui ka Iraagi ja Süüria kurdide vastu, kes sooviksid tolles piirkonnas päris oma riiki. Lisaks on Türgis keelustatud Fethullah Güleni usuliikumine, millel on palju toetajaid. Paljud kurdid ja gülenistid on repressioonide eest põgenenud Euroopasse.
Soome ja Rootsi on Euroopa ühed kõige migrandisõbralikumad riigid, kes on oma maale lubanud suurel hulgal kurde, türklasi, araablasi ja aafriklasi, kelle seas on palju neid, keda Türgi president tahaks omal maal trellide taha saata.
Kui Rootsi ja Soome teatasid Ukraina sõjast lähtuvalt, et soovivad NATO liikmeks saada, otsustas Erdogan kui konsensulike otsustega NATO liige seda ära kasutada ja esitas kahele Põhjamaale nõude, et seal keelustataks kurdide ja gülenistide mõned organisatsioonid ning antaks välja nende mõned liikmed.
Stockholm ja Helsingi ajasid küll sõrgu vastu – nemad ju ei luba ühtegi migranti välja saata – aga tundub, et hirmus Venemaa ees andsid nad Erdoganile järele ning poliitiliste migrantide rühmitusi ootavad neis kahes riigis rasked ajad.
Viimased uudised näitavadki, et poliitilisest mängurist Erdogan on saanud Soome ja Rootsi nii-öelda munepidi pihku ja ootab neilt tema nõudmistele allumist.
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan kannustas neljapäeval Rootsit ja Soomet intensiivistama võitlust terrorismiga ja rõhutas, et Ankaraga allkirjastatud kokkulepet tuleb täita.
“Me oleme tugevalt rõhutanud sõnumit, et ootame oma liitlastelt ehtsat solidaarsust ja mitte ainult sõnades, vaid ka tegudes,” ütles Erdoğan NATO Madridi tippkohtumisel, kus Soome ja Rootsi said ametliku kutse allianssi.
Erdoğani sõnul kavatseb Türgi tähelepanelikult jälgida, et Soome ja Rootsi järgiksid sel nädalal koostatud vastastikuse mõistmise memorandumis kokkulepitut, mis võimaldas edeneda NATO liikmelisuse protsessiga.
Rootsi ajab veel sõrgu vastu.
Rootsi nõudis neljapäeval, et kõik otsused väidetavate kurdi võitlejate ja riigipöördeplaanis kahtlustatavate Türgile väljaandmise kohta langetaksid sõltumatud kohtud.
“Rootsis kohaldavad Rootsi õigust sõltumatud kohtud. Rootsi kodanikke välja ei anta. Mittekodanikke saab välja anda teiste riikide taotlusel, kuid ainult juhul, kui see on kooskõlas Rootsi seaduste ja Euroopa konventsiooniga,” ütles justiitsminister Morgan Johannsson uudisteagentuurile AFP edastatud avalduses.
Türgi teatas päev varem, et taotleb Soomelt ja Rootsilt 33 niinimetatud terrorismikahtlusaluse väljaandmist äsjase kokkuleppe alusel, mis sillutas tee Ankara leebumisele ja riikide NATO liikmelisuse toetamisele.
Türgi ei ole kuidagi euroopalik maa ja Erdogan on läbi ja lõhki väljapressija. Aga poliitkorrektsed ning vasakliberaalsed Soome ja Rootsi astuvad oma lemmikute, kõikvõimalike migrantide osas küll reetmise teele, ostes nende arvelt oma NATO-liikmelisuse. See tekitab omajagu pingeid, seda nii vihaste vasakpoolsete kui ka Rootsi migrandiparteide poolt.
Ilmselt ongi toimuv hea, sest need kaks riiki oma oma rahvusliku identiteedi multikultuursusele ammugi juba maha müünud ja kui mistahes migrandid enam neis kindlat varjupaika ei leia, siis ilmselt ei kipu nad nii väga Soome ja Rootsi, viimases on granaadiplahvatusi niigi küllaga.
UU