21.02.2018
Soome on muutumas multikultuurseks maaks ja seda soodustab ka riiklikul tasemel soositav perede ühendamine, mis tähendab, et Soomes elavate inimeste pereliikmed lubatakse järgi tuua. Enamus vastavaid elamisloa taotlusi rahuldatakse.
Möödunud aastal kerkis Soomes esimest korda perede ühendamisega seotud elamisloataotluste arv üle 10 000 piiri ja üle 80 protsendi neist rahuldati. Viimase kümne aastaga on perede ühendamiste arv kahekordistunud, vahendab eestinen.fi ajalehte Turun Sanomat.
Möödunud aastal suurenes perede ühendamine ka varjupaigataotlejate hulgas, kuna iraaklased hakkasid saama taotlustele vastuseid. Need, kes said Soomes varjupaiga, tohivad kaasa tuua oma pere liikmed.
Selliseid varjupaigataotlejatega seotud perede ühendamisi oli möödunud aastal Soomes 2700. Nende arv jäi siiski alla migratsiooniameti prognoositud 3000-3500.
Perede ühendamise tingimusi karmistati paar aastat tagasi nii, et Soome elavad pere liikmed peavad täitma toimetulekunõudeid. Varem puudutas see nõue vaid niinimetatud uusi peresid ehk näiteks abielusid, mis sõlmiti pärast seda, kui uued tulijad saabusid Soome.
Nüüd nõutakse toimetulekunõuete täitmist ka juba Soome elama asunud varjupaigataotlejatelt või Soomes ajutise elamisloa saanud inimestelt. Näiteks kahe täiskasvanu ja kahe lapse puhul on orienteeruv vajalik sissetulek 2600 eurot kuus. Sellise sissetulekupiiri nõude täitmine võib üle jõu käia ka paljudele soomlastele.
Soomes varjupaiga saanud inimestega seotud perede ühendamiste taotluste hulk kasvas möödunud aastal 58 protsendi võrra. See näitab, et nõuete karmistamine erilist mõju ei avaldanud.
Tõenäoliselt ootab aktiivselt internatsionaliseeruvat Soomet ees Rootsi saatus, kuhu on tekkinud paralleelühiskonnad, no-go-tsoonid ja vägivaldsed jõugud. Põhjanaabritel seisab see valus kogemus alles ees.