22.05.2018
Reformierakonna embleem.
Reformierakonna ümber käib juba pikka aega meeletu upitamiskampaania, alates Kaja Kallase messiasestaatusest kuni nende kujutamiseni valimiste kindla võitjana, täissöönud poliitoravad aga ootavad laisalt, millal võim neile kandikul kätte kantakse.
Eesti rahvas näib paraku olevat unustanud kõik oravapartei tehtud sigadused alates VEB Fondist ja lõpetades mõistusevastaseks kujunenud aktsiisitõusude algatamisega. Täiesti meelest on läinud see, et RE hülgas majandussurutise ajal lihtinimesed, jättes nad üksi mülkasse rabelema.
Et see jutt propagandana ei tunduks, laseme rääkida põhjanaabritel soomlastel, kelle riik kuulutati tänavu maailma õnnelikumaks maaks. Sealne eestikeelne portaal eestinen.fi vahendab oma loos “Soome on teinud ka eestlasi õnnelikumaks” sealse ajakirjanduse arvamust masu aegadest, mil Reformierakond võimul oli.
“Eestlastel väga vedanud, et neil on selline naaber nagu Soome, mis aitas raskel tunnil, siis kui Eesti valitsus kriisi ajal rahval tooli alt ära tõmbas, leida tööd ja leiba Soomes. Eesti, mille eesmärk oli jõuda 15 aastaga Euroopa kõige rikkamate riikide hulka, on vaatamata väga madalatele maksudele ja rikaste üliväiksele maksustamisele jäänud endiselt vaeseks riigiks.
Eesti on valinud vale tee – Eestis on mõnedel inimestel väga hea, aga paljudel halb või väga halb. Eesti on juba poolel teel, aga teine pool on veel käia. See võtab kokku veel 50-60 aastat, aga paljud inimesed seda ära oodata ei jõua, mistõttu on pööratud pilgud mujale, põhiliselt Soome poole.
Viimastel aastatel on Eestis hakatud järsult tõstma maksukoormust, mistõttu on tõusnud kiiresti hinnad, samas kui inimeste sissetulekud ja üldine elatustase on jäänud väga madalaks. See on tekitanud ühiskonnas viimasel ajal väga palju pingeid ning sunnib inimesi lahkuma.”
Siia võib lisada, et masu eel ei hoiatanud riiklikud struktuurid inimesi majanduse jahtumise eest ja kui löögid tabasid inimesi, kes polnud toimuvaks valmis, jäeti nad omapäi – pankadel lasti neilt kodud ära võtta ja inimesi kõrgendatud nõudmistega pigistada, kodanike üldise vaesumise taustal lubati näiteks Eesti Energial korduvalt tasusid tõsta Statistikaameti andmetel tõusis näiteks elektri hind 2011. aasta I poolaasta lõpuks võrreldes majanduskriisi eelse 2007. aastaga kodutarbijale üle viiendiku ja äritarbijale 60%. 2012. aastal järgnes võrgutasu kallinemine ja taastuvenergia tasu suurenemine. Erit plahvatuslikult aga paisusid tollal soojaarved, kompenseerimine aga jäi peaaegu olematuks.
Reformierakond on pidevalt näidanud, et lihtinimeste saatus neid ei huvita ja iga uppuja peab nende valitsetavas riigis ise ennast päästma. Riiklikul tasemel on tegu väga vastutustundetu poliitikaga, sest just RE valitsemine paiskaski Kalevipojad põhja poole. Isegi pronkssõduri teisaldamine, mille paistel üritab oravapartei ennast eestimeelse ja impeeriumivastasena näidata, oli paras fiasko — seda tehti umbropsu, venelastele valetades, mis oligi peamiseks mässu põhjuseks, riigi eksistents seati suurde ohtu, aga tulemus on endiselt nullilähedane, mida näitas ka tänavune “surematu polgu” poliitiline jõudemonstratsioon Kaitseväe kalmistul.
Tegelikkuses pole Reformierakonnal riigile ega ühiskonnale enam midagi pakkuda — nad lihtsalt oskavad oma hoolimatuse suure show` saatel hoolivuseks mäkerdada, kunagised kogu ühiskonna edusammud, nagu e-riigi, oma saavutuseks keerata ja seda teemat pidevalt edasi nämmutada, ka siis, kui edu on takerdunud. Nende renomees on mustade plekkidena alles nii VEB Fond, Autorollo, Tallinna Sadam ja mitmed teised salapatud, milles pole mingit selgust ja mida kiivalt vaiba alla pühitakse. Opositsioonis olles ei käi nad isegi korralikult tööl, ei Riigikogus ega Tallinna volikogus, vaid ootavad pikisilmi, millal võimupirukas käeulatusse lükatakse.
Eesti edu tulevik pole Reformierakond kohe kindlasti, neile sobiks pigem loosung — valid Reformierakonna, valid brežnevliku stagnatsiooni pisikeste peenhäälestustega.