Kui jälgida Soome värske valitsuse paigaltvõttu, siis kipub vägisi déjà-vu elamus tulema. Kuidas värske valitsuse põlissoomlasest ettevõtlusministrit Vilhem Junnilat Eduskunnas keset valitsusprogrammi arutelu tühistama tormati, sellest olen varem kirjutanud loos https://uueduudised.ee/uudis/maailm/soome-uus-valitsus-on-stardipakkudel/ .
Õnneks on Soome Vabariigi president Sauli Niinistö soliidne poliitik ja mingit „sõna on vaba“ tsirkust Eduskunnas ei nähtud. Värske ministri tümitamine aga sellega ei lõppenud, seepärast kippuski vägisi meelde tulema minister Marti Kuusiku materdamine nelja aasta eest.
28. juuni Eduskunna täisistungil panid rohelised hääletusele usaldamatusavalduse minister Vilhem Junnilale. Selle protseduuri tausta tasub vaadelda veidi lähemalt.
Ministri enneaegne lahkumine oma ametipostilt pole Soome valitsuses kuigi haruldane nähtus. Et aga ministri lahkumist nõutaks mingite nelja aasta taguste ütlemiste eest, millel ministriametiga midagi tegemist pole, see on esmakordne.
2019. aasta kevade parlamendivalimistel oli saadikukandidaat Junnila valimisnumbriks 88. Kuna H on ladina tähestiku 8. täht, siis on mingite uusnatside seas sellele numbrile viidatud kui sõnapaari Heil Hitler lühendile. Vilhelm Junnila surmapatuks loetakse aastal 2023, et ta tookord, 2019, tegi poole suuga mingit nalja sel teemal.
Sama aasta augustis, juba rahvasaadikuna, osales Vilhelm Junnila Maroko araablasest muslimiterroristi pussitusohvrite mälestuskoosolekul Turku linnas Aura jõe kaldal. Seal pidas ta kõne, milles rääkis, et kuna ametlikud instantsid pole pidanud vajalikuks või võimalikuks mälestusmiitingut korraldada, siis on seda tehtud eraorganisatsioonide algatusel. Veel ütles Junnila, et tegu oli muslimiterroristi poolt džihhadistlikel eesmärkidel tehtud kuritööga, ja nentis murelikult, et ametlike ringkondade poolt on tunda tugevat survet sedalaadi sündmused sootuks maha vaikida. Sellised seisukohad, mis siis, et tervemõistuslikud ja normaalsele õiglustundele vastavad, ajavad vasaksallijatel teadagi harja punaseks.
Vilhelm Junnila kõne on tervikuna avaldatud portaalis Suomen Uutiset: https://www.suomenuutiset.fi/vilhelm-junnilan-kukkavirta-muistotilaisuudesta-on-kohuttu-paljon-mutta-mita-han-siella-tasmalleen-ottaen-sanoi/
Nisiis, 28. juunil toimus Eduskunnas minister Vilhelm Junnila usaldushääletus. Enne hääletamist käisid Koonderakonna esimees Petteri Orpo ja Põlissoomlaste esimees Riikka Purra asja arutamas koos Rootsi Rahvapartei parlamendifraktsiooniga. Esimees Purra tegi selgeks, et kui minister Junnila Eduskunna hääletuse tulemusel on sunnitud tagasi astuma, siis Põlissoomlased lahkuvad ja valitsus lakkab olemast.
Rootslaste fraktsioon tegi omalt poolt peaaegu kõik, et nii ka juhtuks. Kümnest fraktsiooni liikmest hääletas seitse Junnila usaldamise vastu, kolm jäid erapooletuks. Juhtum on taas ajalooline – et parlamendifraktsioon nii üksmeelselt omaenda valitsuskoalitsiooni kuuluva ministri usaldamise vastu hääletab.
Kogu Eduskunnas hääletas minister Junnila usaldamise poolt 95 rahvasaadikut, vastu 86. Helsingin Sanomate analüütik leiab, et kui opositsioonierakondade saadikuid oleks rohkem kohal olnud, siis oleks neil olnud reaalne võimalus minister Junnila tagasi astuma sundida.
Põlissoomlaste esimees Riikka Purra on Eduskunnas tõusnud kära Twitteris kommenteerinud järgmiselt:
„Ministrina ja enne seda rahvasaadikuna toiminud Junnila on täitnud oma ülesandeid laitmatult. Tema huumor on [varasematel aegadel] olnud halb ja sobimatu, kuid see ei ole ametlik põhjus ministri ametist minemakihutamiseks, isegi mitte ärklemise kuldajal, aastal 2023. Eelmisel nädalal deklareeris ta avalikult, et kahetseb oma vigu ja mõtlematust ning rõhutas, et mõistab hukka äärmuslikud organisatsioonid ja nende tegevuse; ühtlasi lubas ta oma vigadest õppust võtta. Usaldamatuse esitamist nõudvatele parteidele see ei piisanud. Teadagi, neile ei piisa miski. Need parteid ja ringkonnad ei nõustu iialgi demokraatlikult valitud ning kõiges rangelt seadust järgiva Põlissoomlaste erakonna tegevusega.“
Niisiis on tegemist punaroheliste ja sotsiaaldemokraatide ürgse vihkamisega kõige vastu, mis ülendab ja toetab rahvusriike ning nende kodanike heaolu. Olgu tormi keskmesse sattunud Marti Kuusik EKREst või põlissoomlaste Vilhelm Junnila – või kasvõi vabariiklaste Donald Trump – revolutsioonilised jõud on kohe tagajalgadel, lärmamas ja mürgeldamas, et ainult rahvuskonservatiivsed aated asjade arengut mõjutama ei pääseks.
Paul Oja