12.11.2021
Soome Tornio piiripunkt.
STT kirjutab sellest, kuidas kavatseb Soome reageerida, kui üle tema idapiiri hakkavad migrandimassid tormama, ning kui ametivõimude tegevuse üheks aluseks on põhi- ja inimõigused ning viivitamatut väljasaatmist riigipiiril seadus ette ei näe, siis võib eeldada, et migrandid kuhjuvad Soome kokku ja sinna nad jäävadki.
Soome piirivalve kolonelleitnandi sõnul on piirivalvel enamik vajalikke volitusi, kui peaks tekkima samasugune olukord, nagu on Poola, Läti ja Leedu piiril.
Soome piirivalve jälgib pingsalt Valgevene ja Euroopa Liidu piiril toimuvat. Riikide suhted on pingelised ja piiridele kinni jäänud inimeste humanitaarolukord raske, märgib piirivalve olukorra- ja riskianalüüsi keskuse juht Mikko Lehmus.
Samas jälgitakse, mida Soome piirivalve saab olukorrast õppida ja oma igapäevategevustes ning valmisoleku planeerimisel ära kasutada.
Põhijäreldus on see, et tegemist on olukorraga, mille jaoks Euroopa varjupaigamehhanismi pole loodud, sest selle taga on naaberriigi aktiivne tegevus, selgitas Lehmus.
Kolonelleitnant Lehmus selgitas STT-le, milliseid toiminguid võimaldab seadusandlus, kui sama peaks juhtuma Soome piiridel.
Ametivõimude tegevuse aluseks on kolm allikat: EL-i määrusega reguleeritud Schengeni piirieeskiri, Soome piirivalveseadus ning põhi- ja inimõigused, mis lähtuvad Soome põhiseadusest või rahvusvahelistest lepingutest.
Piiri saab ületada vaid piiriületuspunktide kaudu. Mujal tuleb kehtestada tõhus kontroll, et sealt ei oleks piiriületus võimalik. Kui see aga juhtub, suunatakse piiriületaja kas kriminaal- või varjupaigamenetlusele, mis võib lõppeda tagasisaatmisega või varjupaigamenetluse lõpetamisega.
Viivitamatut väljasaatmist riigipiiril seadus ette ei näe. Seega oleks Soome kohustatud riiki sisenenud isiku võimaliku asüülitaotluse vastavalt kehtivale seadusandlusele vastu võtma.
Lehmuse sõnul on riigipiir valmistunud ka keerulisemaks olukorraks, kus tulijaid oleks rohkem kui praegu EL-i piiridel. Ta viitab muuhulgas koos politsei ja Soome immigratsiooniametiga koostatud kavadele. Sellisel juhul vajab piirivalve lisaressursse.
Lehmus selgitas samuti, et õiguslikku takistust näiteks piiritara rajamiseks ei ole, kuid praktikas oleks seda keeruline teha.
Materjali ju mingil määral leidub, aga Soome idapiiri pikkust arvestades peaks olema kõigile selge, et seda ei saa terviklikult tarastada ega muude tõketega katta, selgitas kõrge piirivalveametnik.
Kogu see jutt on naiivne, kasvõi väide, et “piiri saab ületada vaid piiriületuspunktide kaudu” – migrandid ei arvesta selliste asjadega kunagi, põhjalikku tõkestamist aga ette võtta ei kavatseta.
Valgevenest tulevate migrantide peamised sihtpunktid on meedia andmetel Saksamaa ja Soome. ERR kirjutas sel nädala: Valgevenest Euroopa Liitu pääsenud migrandid teevad muret ka Soomes, kus paljudel saabujatel on rahvuskaaslasi. Soome piirivalve uurib praegu enam kui kümmet ebaseadusliku riiki sisenemise juhtumit. Osa tulijatest on Soome jõudnud läbi Eesti.
Soomel on juba Vene hübriidsõja kogemus: 2015.–2016. aastatel saatis Venemaa mõnevõrra migrante Soome ja Norra piiridele.