30.10.2019
Sooneutraalsus
28. oktoobril oli Soome Yleisradio uudiste põhisaates eetris Tallinna korrespondendi Silja Massa terav ülevaade selle kohta, kuidas Eesti haridusministeeriumi esitatud uus kava eelkoolikasvatuse sisu osas olevat välja töötatud ilma asjatundjateta.
Yleisradio kodulehel on ka vastav artikkel, mis algab sellest kavast laenatud tõdemusega: „Lasteaiaõpetajad peavad suutma teha vahet tütarlaste ja poisslaste arengus. Erinevust tuleb tähele panna laste mänge, õpetust ja muud tegevust kavandades. Kaks- ja mitmekeelsed perekonnad on laste kõne arengu seisukohalt ülemaailmne probleem. Lapsi tuleks suunata rahvapärimuse juurde, rahvuslikke tähtpäevi tuleks tähistada ja rahvuskangelasi (suurmehi ja –naisi) tuleks pidulikult meeles pidada“.
Küsime kohe, mis siis on valesti?
Need on vabad tõlked Yle uudisest. Valik on väga tähelepanuväärne. Järgneb väide, et see õppekava on vihastanud koolitusala spetsialiste Eestis. Üks arvustajatest on Tallinna Tammetõru lasteaia koolitusjuht Evelyn Neudorf. Teda oli näha ka uudisvideos. Mis on siis selle kava suurimad puudused, kirjeldas Neudorf: „Sealt puudub nüüdisaegne, laiapõhjaline õppekäsitlus. Lasteaiaõpetajaile on seatud karmid raamid, mille järgi nad peavad tegutsema.“
Ja edasi: „ Mängud on piiritletud täiskasvanute juhendatavate õppimismängudega. Vaba mängimist ja sel kombel õpitavaid sotsiaalseid oskusi uues õppekavas ei mainita ühe sõnagagi.“ Tema meelest jääb uus õppekava kõvasti maha tänapäevastest arusaamadest. Sellega mindaks nagu tagasi nõukogude aega, kui algõpetuses valitses samasugune õpetajakeskne süsteem. See olevat tagasiminek võrreldes praeguse „lapsekeskse ja vabama“ arusaamaga algharidusest.
Kriitika läheb üha teravamaks seoses eestluse rõhutamisega. Tammetõru lasteaed on kakskeelne. 12 rühmast pooled on vene-, pooled eestikeelsed. 200 lapse seas on ka neid, kelle „teine emakeel“ on inglise keel. Evelyn Neudorf on näinud oma töös, et lasteaiaealised õpivad kergesti kahte keelt. Teda paneb imestama kriitika kaks- ja mitmekeelsete perede suhtes.
Ta jätkab: „Uus õppekava rõhutab tugevalt eesti kultuuri ja keele õppimist, mis on muidugi hea asi. Ent oleks hea õpetada lapsi avatuiks ja sallivaiks ka teiste keelte ja kultuuride suhtes.“
Selles õppekavas väidetakse tema meelest, et ehkki võõrkeelseile lastele „on tähtis esitleda eesti kultuuri tunnuseid ja Eesti riiklikke sümboleid, kuulsaid isikuid ja asjakohast käitumist, näiteks et rahvushümni ajal tõustakse seisma, aga sellega ei tuleks liiale minna. Näiteks et „laste mängud ja õppimine on tulemuslikud eesti keelt emakeelena kõneleva õpetaja ja abistaja koostöös.“
Kriitikas minnakse aga veelgi kaugemale: „Õppekava kohaselt peaksid lapsed kuulma õiget eesti keelt eri vanuses meeste ja naiste kõneldavana ka vabal ajal.“ Neudorf ei pea õigeks, et eesti keelt ja eestlust rõhutatakse algõpetuse tasemel: „Rahvusvahelistuvas maailmas oleks tähtis rõhutada multikultuursust.“
Tallinna ülikooli pedagoogilise instituudi juhataja Tiia Õun väidab, et õppekavas viidatakse nähtustele, mida olevat nagu uuritud. Viiteid uurimustele pole aga lisatud. Tiia Õun: „Näiteks väited mitmekeelsete laste keelelistest probleemidest või tüdrukute ja poiste ajusagarate erinevusest nõuaksid värskeid uuringuid, samuti kui väited selle kohta, et rollimängud on lastele kahjulikud ja lisavad vägivaldset käitumist.“
Edasi saavad soomlased teada, et uue õppekava väljakäimise järel tekkis Facebooki grupp „Võtke tagasi uus alghariduse õppekava“, kus olevat juba 1700 jälgijat. Haridusminister Mailis Reps olevat ERR-ile antud intervjuus öelnud, et võib minna isegi kaks aastat, enne kui uus õppekava valmib: „On mitu töörühma ja ükski kava pole veel ministeeriumis, mingit otsust valitsuse tasemel pole tehtud.“
Sama artikli juures on viide Soome vastavale algõpetuse kavale, mis jõustus sügisel 2017. Seal rõhutatakse muusikalise kasvatuse tähtsust. Selles õppekavas eeldatakse, et lasteaedades on piisavalt vahendeid tegelemaks kunstiõpetusega. Lastel peaks olema piisavalt ruumi nii sees kui väljas mängimiseks. Täiskasvanud peavad jälgima, et lapsed ei tegeleks teineteise kiusamisega. Igati toredad põhimõtted.
Väga tore, kuid samas kõrval on viide ka 12. septembril 2018 ilmunud uudisele, mille järgi „elagu feminiinsed poisid, machotüdrukud ja kõik nende vahepeal!“ Ehk kuidas koolides loobutakse soorollidest. Uus Soome põhikooli õppekava rõhutab andma haridust soorollidega seostamata. See on suurendanud seksuaalvähemuste ühenduse Seta koolituste populaarsust, väidab Yle. Ent olevat esinenud ka vastuseisu.
Uudisloos esitletakse Helsingi idakeskuse põhikooli üheksanda klassi õpilast Sadia al-Musawit, kellele valmistab lõbu meenutada „muistseid aegu“: „On palju asju, mida teevad vaid poisid või plikad, aga mina teen kõike just vastupidi.“ Koolikaaslase Efe Kortelaineni meelest tüdrukute ja poiste erinev kohtlemine on absurd: „Kummaline tunduks vahetegemine, kui kõik teevad, mida ise tahavad.“
Idakeskuse kooli direktor tõlgendab Soome uut õppekava nii: „Me ei püüa teha noortest sugupooletuid. Kõnelen pigem „sugupooleteadlikust“ kasvatusest. On OK olla tüdruk või poiss või hoopis midagi muud (?).“ Artiklis järgnevad selgitused soolise mitmekesisuse eri vormide kohta seksuaalvähemuste organisatsiooni selgitusel: transseksuaalsus, muusoolisus või interseksuaalsus. Mis need on, saaks teada vaid Seta ühingu koolitusele minnes. Kas pole sarnane Eesti LGBT ühingu propagandategevusega?
Pika jutu lõpetuseks võiks tõdeda, et põhjatuultega tuleb meile üha rohkem signaale, et ärge väärtustage enam oma rahvust ega ajalugu, ärge tähistage rahvuslikke tähtpäevi ega austage rahvuskangelasi. Oma keele eelistamine olevat väär, nõutakse isegi avalikku kakskeelsust haridussüsteemis. Seda toetudes muide meie oma Eesti mõningate pedagoogide sõnadele.
Ent minnakse palju kaugemale ja püütakse meie laste ajusid varakult siluda ühe malli järgi, et poleks enam poisse ega plikasid, vaid „sugupooleteadlikud transseksuaalid, muusoolised ja interseksuaalid“, mida need nüüd õieti tähendavadki. Muidugi alghariduse õppekava tuleb hoolega koostada, kuid seda ei saa kahtlemata modelleerida külmade põhjatuultega meile saabuvate multikulti ja transseksi ülistavate loosungite põhjal.
Kas see ongi uue Soome silla ehitamine? Pealegi ka Soomes on uute õppekavade vastu juba protestitud.
Mart Ummelas, kolumnist