11.12.2019
Osa Soome uue valitsuse ministritest.
Teisipäeval, 10. detsembril, astus Soomes ametisse uus valitsus. Selle tegevuse ja perspektiivid võtab kokku Uute Uudiste kaasautor Soomest Paul Oja.
“Valitsusse kuulub 19 ministrit, nendest 12 on naised ja 7 mehed. On ka teistmoodi ütlus: “Valitsusse kuulub 19 ministrit: 12 naist, 6 meest ja üks homoseksuaal.” (Pekka Haavisto.)
Ministritena asuvad tööle pea kõikide erakondade juhid: Katri Kulmuni, 32, keskerakond; Li Andersson, 32, vasakliit; Maria Ohisalo, 34, rohelised; Anna-Maja Henriksson, 55, rootslased, ja Sanna Marin, 34, kes ei ole küll sotsiaaldemokraatide esimees (seda ülesannet täidab endiselt Antti Rinne), kuid on see-eest maailma noorim ametis olev peaminister.
Uus valitsus käis presidendi juures. Oma tervituskõnes mainis president Sauli Niinistö muuhulgas, et „valitsuses on viimasel ajal olnud põletikuline õhkkond (tulehtunut ilmapiiri)“.
Presidendil oli õigus. Viisakuse või poliitkorrektsuse tõttu jättis ta siiski mainimata, et õhkkond on praegugi kõike muud kui rahulik. Kuigi vanarahvas oskab hoiatada, et koolme kaudu jõge ületades ei maksa keset jõge hakata hobuseid vahetama, on Soome valitsus vahetatud just sel kombel.
Välisminister Pekka Haavisto ausa näoga antud muhedas toonis seletustest hoolimata on al-Holi laagrisse interneeritud naiste ja lastega seotud plaanides veel palju ebaselget. Põlissoomlastel on lähipäevil plaanis esitada Eduskunnas arupärimine, et Soome siseohutust nõrgestavad kavatsused avalikkuse ette tuua.
Välisminister Haavisto on seni eitanud salaplaanide olemasolu Soomest ISISe võitlejate juurde rännanud naiste ja nendega koos läinud või Süürias kohapeal sündinud laste toomiseks Soome.
Antti Rinne valitsuse algetapil esines roheliste esimees siseminister Maria Ohisalo veendunud avaldustega, et nood naised-lapsed tuleb tingimata Soome toimetada. 9. detsembri A-stuudios oli ta sel teemal kõneldes märksa tagasihoidlikum ja püüdis ühest küljest jätta muljet, et nojah, kui ametnikud mingeid ettevalmistusi teevadki, siis minister ei pruugi neist midagi teada, pealegi olevat osa neist toimingutest salastatud (!) ja neid ta ei tohtivat avalikkuses kommenteerida, isegi kui oleks asjaga kursis.
Teisalt rõhutas ta Soome kohustusi täita rahvusvahelisi lepinguid, millega Soome on seotud. See on üldse roheliste jms. sallijate lemmikargument, et vastutus oma riiki ja rahvast kahjustava tegevuse eest enda kaelast ära lükata.
10. detsembril avaldas Ilta-Sanomat pika ja põhjaliku artikli sellest, kuidas nii politsei kui ka lastekaitse ja sotsiaaltöötajad on märtsikuust alates teinud ettevalmistusi al-Holi „soomlaste“ vastuvõtmiseks, nii et võimalikud saabujad on juba nimepidi teada ja majutuskohad on neile kinni pandud. Kaitsepolitsei Supo aga on enne iseseisvuspäeva ilmunud raportis ühemõtteliselt tõdenud, et al-Holi laagris paiknevad inimesed kujutavad endast ohtu Soome siseohutusele.
Samasuguseid naisi on Süüriasse islamistide kaissu läinud paljudest Euroopa maadest. Suur osa nendest on sinna laagrisse kokku korjatud ja laagrit ülal pidavad kurdid tahaksid hea meelega neist lahti saada, kuid ükski Euroopa riik pole enda territooriumilt islamiriiki läinud naiste ja nende laste suhtes veel rahuldavat lahendust leidnud.
See pole ainus muremürakas, millest uhiuuel valitsusel tuleb jagu saada.
Eelmise valimisperioodi aegne Juha Sipilä (kesk) juhitud valitsus oli seadnud endale ülesandeks hüppeliselt tõsta Soome toodete konkurentsivõimet rahvusvahelistel turgudel. Selleks kasutati mitmesuguseid vahendeid. Üks nendest oli kaunis kentsaka nimega meede kikysopimus (kilpailukykysopimus ehk konkurentsivõimeleping). See seisnes selles, et teatud aja jooksul – ajutiselt, mõistagi! – kohustusid kõik töötajad töötama aasta jooksul täiendavalt 24 tundi ilma täiendava palgata. Seda praktikat pidi jätkatama niikaua kui Soome asjad on jälle lorras.
Soome majandus saadigi tõusuteele ja tööhõive kerkima. Nüüd on käes uued palgaläbirääkimised ametiühingute ja Tööandjate Keskliidu vahel. Häda on selles, et üks osapool leiab, et kiky-leping koos oma lisatööajaga on tulnud selleks, et jääda igaveseks, teine osapool aga ei taha sellest midagi teada ja rõhub lubadusele, et see pidi ju olema ajutine.
Esmaspäeval, 9. detsembril, alustasid mitmed tööstusalad, muuhulgas ka puidutöötlejad, kolmepäevast, umbes 100 000 osalejaga streiki. Ühe eksperdi arvates läheb see Soome majandusele maksma umbes 200 miljonit eurot. Kohe peale streigi lõppemist on tulemas tööandjate vastulöök – lokaut, mis tähendab töö katkestamist tööandjate algatusel.
Valitsusel pole põhimõtteliselt õigust töötülidesse sekkuda, aga kui asi ikka väga käest ära läheb, siis tuleb tal sellegi umbsõlmega midagi ette võtta. Mida? Aeg näitab, kui mitme saja miljoni euro küsimus see on.”