06.07.2023
Soome, Loviisa
Võõrkeele kõnelejate osatähtsus on Soomes viimastel aastatel tublisti kasvanud. Vantaa, Espoo, Närpiö ja Helsingi olid 2022. aastal Soomes selles osas eesotsas, kirjutab Ilta-Sanomat.
2022. aastal kasvas võõrkeelsete inimeste osatähtsus Soome elanikkonnas 37 950 inimese võrra, mis on Soome statistikaameti andmetel vähemalt 40 aasta kõrgeim näitaja.
Kokku on Soomes umbes pool miljonit võõrkeele kõnelejat. Alates 2010. aastate algusest on see arv kahekordistunud.
Seevastu soome, rootsi või saami keelt emakeelena kõnelejate arv vähenes eelmisel aastal lausa 22 000 võrra.
Suurimad immigrantide keelerühmad on vene, eesti ja araabia keel.
Välistaustaga inimeste osatähtsus Soome elanikkonnas on jäänud tagaplaanile ka viimastes poliitilistes aruteludes.
2021. aastal oli Soomes umbes 470 000 välistaustaga inimest ehk 8,5 protsenti kogu elanikkonnast. Neist 81 000 sündisid Soomes teise põlvkonna immigrandina.
2021. aastal oli välistaustaga inimeste levinuim päritolumaa endine Nõukogude Liit. Järgmised suuremad taustariikide rühmad olid Eesti, Iraak, Somaalia ja endine Jugoslaavia.
Kõige rohkem võõrkeelseid inimesi on Uusimaa provintsis, kus võõrkeeli räägib 17 protsenti elanikkonnast. Kõige vähem võõrkeelseid on Lõuna-Pohjanmaal, kus osakaal on umbes kolm protsenti elanikkonnast.
Helsingis on võõrkeelt kõnelejate osakaal 18,33 protsenti. Helsingis on enim räägitud võõrkeel vene keel. 2022. aastal elas Helsingis umbes 664 000 inimest.
Vaata lisaks:
https://www.is.fi/kotimaa/art-2000009699322.html
Allikas: Ilta-Sanomat