27.11.2020
Rahvasaadik Raimond Kaljulaid vaatab telefonist, millist hääletamisnuppu kuritegeliku taustaga vene rahastajad seekord vajutada käsivad.
Sotside venekeelne kanal sotsid.ee/ru kirjutab sellest, et Raimond Kaljulaid soovis uueks haridusministriks vene emakeelega inimest, sest too suutvat paremini ühiskonda sidustada ja lahendada ka venekeelsete koolide probleemi.
Mida selle peale öelda, kui eestlasest poliitik soovib Eesti ühiskonda sidustama venekeelseid haridusametnikke? Ilmselt tähendaks see seda, et Tallinn saab edaspidi olema vabastatud, Punaarmeest saab kogu Euroopa päästja, küüditamisest evakuatsioon 1941. aastal ja Siberi üleehitamisele sõit 1949. aastal.
On lausa uskumatu, et kellegi eestikeelse arvates võiks venelastele Eesti ühiskonna sidustamise usaldada – ükski venekeelne poliitik pole näidanud ennast eestluse osas heasoovliku ja murettundvana. Yana Toomi nimi aga kõlab kui võimas häirekell iga eestlase jaoks.
Kaljulaid väidab, et venekeelsed noored olevat ellu astumisel tükk maad kehvemal positsioonil, kui eestlased. Ehk on põhjus siiski selles, et nad kasvavad üles tunduvalt teistsugusemas kultuuri- ja väärtusruumis kui eesti noored? Ja see vahe süveneb tänu sotside aetavale poliitikale, mis võiks vene noortele kui rahvusvähemusele teid avada, kuid suleb need uuesti, kui isegi ettevõtlusesse ja haridussüsteemi on jõudnud “euroopalikele väärtustele” orienteeritud kaadripoliitika, kus vähemuste seas on esikohal näiteks seksuaalne orientatsioon. Venelastele see peale ei lähe.
Kaljulaid on välja pakkunud Yana Toomi ja Mihhail Kõlvartit ning nagu selgub Jaak Aabi sõnadest meediale, olid need ka arutlusel. On kummaline, et ühiskonna sidustamiseks pakutakse välja variante, kes venelastele ehk kõlbaksid, aga eestlastele, vähemalt rahvusmeelsele osale, oleks näiteks Toom täiesti vastuvõtmatu – see lõhestaks ühiskonna veel hullemini. Eestlastele antakse ja anti sel moel märku, et tulemas on uus Elsa Gretškina koos putinismiga.
Kaljulaidi nimetab uusi ministreid peaminister Jüri Ratase funktsionäärideks – tema tahtnuks sinna ilmselt venemeelseid funktsionääre, kes rahvusriigi lammutamisele kaasa aitaks.
Eestis üritati seega pärast pikka ja jätkuvat venestamist anda hariduspoliitika põliselanike käest migratsioonitaustaga venekeelsete kätte – isegi kui need eestlust ei vaena, näevad nad eestikeelsust ja -meelsust ikkagi vaid osana loodavast multikultuursest ühiskonnast, mis tähendaks rahvusriigi lõppu. Ja seda ei tohi Eesti mingil juhul lubada.
Eesti keele õppe ja positsiooniga ühiskonnas on niigi halvasti – kui selle saatus usaldada inimestele, kellele eesti keel pole emakeeleks, on kuri karjas.
Kaljulaidide suhtes aga tasub Eestil väga ettevaatlik olla, seda nii sotside kui Kadrioru suunal.