Uued Uudised avaldavad katkendeid Riigikogu liikme Henn Põlluaasa järgmisel nädalal müügile saabuvast raamatust „Sotsid, Interrinde teine tulemine“. Alljärgnev on katkend peatükist „Maksumaksja rahadega homoühinguid toetamas“.
“Riigikontroll tuvastas oma auditis, et riigieelarvest ei saa ülevaadet riigi omanduses olevate sihtasutuste rahastamise kohta ning osade kohta puudub info täielikult. Toetuste jagamine on antud ministrite pädevusse, kes teevad lõplikud otsused alles aasta alguses. Toetuste koondsumma kujuneb kokku eri allikatest ja eri valitsemisalade eelarvest, seetõttu pole võimalik aru saada, kui palju sihtasutused riigieelarvest raha saavad. Sama on olukord erinevate MTÜ-de rahastamisel.
Vähe sellest, et sotside rahastajad on kahtlased, selgub, et paljud Eesti vabaühendused on kolmas sektor vaid nime poolest, sest neist on saanud sotside käepikendus, nende poliitika ja tahte elluviija. Sotsid kasutavad enda valitsus- ja ministripositsioone häbitult SDE poliitiliste eesmärkide täitmiseks, kasutades selleks riigi raha. Paljud eriti valjuhäälsed MTÜ-d tegutsevad mitte vabatahtlikest ja inimeste annetustest, vaid maksumaksjate raha arvelt, mida kasutatakse kitsa huvigrupi ja teatud erakondade huvides, eesmärgiga propageerida sallivus ja homoagendat ning hoida neid teemasid pidevalt fookuses.
Just need, sotside poolt ühiskonnale peale surutud teemad, nagu kooseluseadus ning piiramatu sisseränne, on viimastel aastatel meie ühiskonda enim lõhestanud. Mõlemal teemal on esinenud seisukohavõttudega ja algatanud toetuskampaaniaid kodanikeühendused, kelle tulust moodustavad valdava osa riigi (peamiselt sotside hallatava sotsiaal- ja siseministeeriumi) toetused, selgus MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud analüüsist, milles vaadeldi 24 erineva silmapaistvama organisatsiooni rahastust 2014. ja 2015. aastal. Tulemus on üsna šokeeriv. Kokku olid vaadeldud ühingute tulud aruannete põhjal ainuüksi 2015. aastal veidi üle kuue ja poole miljoni euro, eraannetused moodustasid sellest napp pool miljonit. Riigi raha on raisatud iga aastaga üha enam.
Osade selliste organisatsioonide tegevusse kuulub riiklike institutsioonide hagemine. Näiteks pea täielikult avalikku raha kasutav Sihtasutus Eesti Inimõiguste Keskus (EIK) aitab samasoolistel paaridel ning varjupaigataotlejatel riiki kohtusse kaevata, hagisid koostada ja neid kohtus esindada. Ning riik maksab selle ise kinni (sic!). Immigratsiooni, nn. mitmekesisuse, kooseluseaduse vastuvõtmise jne toetamine on Inimõiguste Keskuse peamised prioriteedid. EIK projektide sihtfinantseerimine on toimunud peamiselt Eesti riigi, välisriikide ning ka ÜRO toetusel, eraannetused moodustasid EIK tuludest 2015. aastal vaid kaks protsenti.
Peamiselt maksumaksja rahast tegutseb ka Eesti LGBT Ühing, mis on saanud viimase viie aasta jooksul sotsiaalministeeriumi vahendusel Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu tegevustoetust 172 526 eurot, kusjuures toetuse on maht igal aastal kasvanud: 2013. aastal eraldati nn seksuaalvähemuste esindusorganisatsioonile 6000 eurot, 2014. aastal 22 000 eurot, 2015. aastal 40 000 eurot, 2016. aastal 39 526 eurot ja 2017. aastal koguni 65 000 eurot.
Pagulastele pakuvad tugiisikuteenust kaks MTÜ-d: MTÜ Johannes Mihkelsoni Keskus (JMK) ja MTÜ Eesti Pagulasabi. Maksab ära märkida, et Johannes Mihkelsoni Keskuse on 1993. aastal asutanud Eesti Sotsiaaldemokraatlik Partei, Eesti Sotsiaaldemokraatlik Noorteliit ja Eesti Sotsialistliku Partei Välismaa Koondis ning selle tuludest moodustab 100 protsenti avalik raha, mis pärineb ministeeriumitelt, omavalitsustelt ning muudelt riigiasutustelt. Mihkelsoni Keskuse koduleht kinnitab, et organisatsiooni rahastavad ka Avatud Eesti Fond (Sorose raha) ning Alfred Mozeri Fond (Holland), mis on loodud Ida-Euroopa sotsiaaldemokraatlike erakondade ja nende ideede levitamise toetamiseks.
Paljud uuringus vaadeldud organisatsioonid on tegelikult nn professionaalse mittetulundussfääri esindajad – nad on enamasti seotud sihtotstarbeliste toetustega ning nende tööjõukulud on 50 protsendi piirimail või ületavad selle. Siinkohal on kujundlik näide feministlikku ja homoagendat propageeriv MTÜ Oma Tuba, kelle peaeesmärk oli 2015. aastal veebiportaali Feministeerium loomine, haldamine ja turundamine ning kelle tulu moodustas 95 protsendi ulatuses sotsiaalministeeriumi toetus. Tööjõukulud olid 2015. aastal 83,4 protsenti ühingu eelarvest.
Feministeeriumi võib iseloomustada kui vasakfeministlikku LGBT+ propagandakanalit. Tähelepanuväärselt on kõik Feministeeriumi lehel projekti eestvedajatena esitatud ja end terve maailma või vähemalt Eesti naissoo eestkõnelejana määratlenud naisterahvad lesbid või biseksuaalid.
MTÜ Oma Tuba kõnealuse projekti (Oma Hääl) eesmärgiks oli „tõhustada koostöös ENÜ, ENUT-i, LGBT Ühingu ja EIK võimekust kommunikatsiooni valdkonnas ning luua Eestis olukord, kus võrdõiguslikkust väärtustav vaatepunkt, soopõhine mõjuanalüüs ning soo- ja seksuaalvähemuste vaatenurk on süsteemselt avalikus ruumis ülal“. Sotsiaalministeeriumilt saadud 49 990 euro toel õnnestus see suurepäraselt.
Projekti aruandest võime lugeda: „Loodi soolise võrdõiguslikkuse teemade jaoks Feministeeriumi nimeline püsiv kommunikatsiooniplatvorm (blogi, Facebook ja Twitter). /…/ Aktiivne koostöö peavoolumeedia toimetajatega aitas tõsta meedia ja laiemalt avaliku ruumi teadlikkust soolise võrdõiguslikkuse küsimustes. 2015. aastal avaldati kokku 238 artiklit, millest 61 ilmusid laiemas meedias (EPL-is ja Delfis, ERR-i Novaator, Menu, Kultuur ja Arvamus portaalis, Postimees pealehel ning Naine24, Elu24 ja Kodu alarubriigis, Müürilehes, Õhtulehes, Anne&Stiilis, Eesti Naises).”
Erinevad toetused on olnud jätkuvad ja iga-astased. Näiteks 2018. aastal sai Oma Tuba Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu toetust 42 000 eurot, et viia ellu uus „soolise võrdõiguslikkuse kommunikatsiooniprojekt ”Naiste hääl”“. Aktiivsete soo- ja homoideoloogia propageerijatena tuntud Eesti Inimõiguste Keskus (mh kampaania “Erinevus rikastab” eestvedaja) ja Eesti LGBT Ühing said samast allikast valitsuse poolset aastatoetust vastavalt 80 000 ja 70 000 eurot. Kokkuvõtvalt – kolmele nn homoõiguste lobigrupile andis valitsus 2018. aastal ainuüksi Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu rahalist toetust ligi 200 000 eurot.
2019. aastaks taotleb Eesti LGBT Ühing taotleb Hasartmängumaksu Nõukogult 138 640 eurot toetust, et teha seksuaal- ja soovähemuste teemalist teavitus- ja huvikaitsetegevust, vahendas BNS. “Ühingu eesmärk on tõsta teadlikkust LGBT+ inimeste ehk lesbide, geide, biseksuaalsete ja transsooliste inimeste ning teiste seksuaal- ja soovähemuste võrdse kohtlemise teemast ning jõustada LGBT+ inimesi ja nende lähedasi, et tagada neile toetus olukordades, kus nad võivad kogeda ebavõrdset kohtlemist, halvustavat suhtumist või jääda isolatsiooni,” põhjendas ühing.
“Viimased aastad on näidanud üha kasvavat vajadust LGBT+ teemat valdavate spetsialistide järele ka Lõuna-Eestis ning hetkel kulub ebaproportsionaalselt palju ressursse sellele, et ühingu spetsialistid sõidavad koolitama, nõustama ja üritusi korraldama üle Eesti. Seetõttu loodab Eesti LGBT Ühing laieneda sel aastal oma tegevusega ka Tartusse ja avada seal kogukonnaruumi, mis tähendaks ühingule olulist arenguhüpet,” märkis ühing Sotsiaalministeeriumile saadetud taotluses.
Seega peaks riik ja maksumaksjad kinni maksma ebanormaalsete ideede ja kommete levitajate ringsõidud ja toetama nende ideoloogist laienemist üle Eesti. Arvestades, et Sotsiaalministeerium on ka peale Ossinovski vahetumist Sikkutiga sotside käes, siis on see raha neil ilmselt samahästi kui juba taskus.
Lugedes Hasartmängumaksu Nõukogu (HMN) kodulehekülge, siis seal on kirjas, et tegemist on Riigikogu loodud organiga hasartmängumaksu laekumistest toetuste jagamiseks spordi-, kultuuri-, teadus-, laste-, noorte-, pere-, meditsiini- ja hoolekandeprojektidele. Huvitav küll, millise loetletud toetusvaldkonna alla eelpoolnimetatud MTÜ-de tegevus kuulub? Käesoleva raamatu autori hinnangul mitte ühegi. Hasartmängumaksu Nõukogu kaudu raha jagamisel feministliku- ja homoideoloogia levitamiseks on seaduserikkumise ja korruptsiooni lõhn juures.
“Eesti LGBT Ühing, Eesti Inimõiguste Keskus, aga ka Feministeerium on olnud sotsiaalministeeriumi olulised partnerid LGBT+ inimeste õiguste kaitsmisel ja edendamisel, nende organisatsioonide teavitustöö on olnud oluliseks eelduseks sallivuse suurendamisel noorte hulgas,” kinnitas Ossinovski, kes peab täiesti normaalseks kasutada maksumaksja raha terve hulga nn. MTÜ-de ülalpidamiseks ja inimeste palkamiseks, kelle ülesandeks on sotside poliitilise ja ideoloogilise agenda levitamine.
Vaadeldes nende organisatsioonide rahastusskeemi on selge, et ilma maksumaksja rahata neid organisatsioone ei eksisteeriks, kuid maksumaksjalt ei küsitagi, kas ta on nõus, et tema raha sellistele asjadele ja propagandale kulutatakse. Tegemist on võimupositsiooni kuritarvitamisega erakondlikes huvides, suuremahulise riigi raha raiskamise ning selle mittesihipärase kulutamisega, ehk teisi sõnu SDE poolt teostatava räige ja avaliku korruptsiooniga.
Välisministeerium eraldas 2017. aasta 27. veebruaril Eesti Pagulasabi MTÜ-le järgmised summad: “Arvesseminev summa 2017: 35,955.00 EUR”; “Arvesseminev summa 2018: 28,764.00 EUR” ja “Arvesseminev summa 2019: 7,191.00 EUR”. Toetussumma kokku on 71 910 eurot. Projekti nimi „Avatud algus: Eesti lasteaedade valmisoleku tõstmine rändetaustaga laste vastuvõtmisel ning kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesise ja salliva õpikeskkonna toetamisel”. Ei ole vist palju fantaasiat vaja, et arvata, mida globalistide sõnapruugis tähendab kultuuriliselt ja usuliselt mitmekesine ja salliv õpikeskkond meie lastele.
Eriti küüniline on, et eelpoolnimetatud sotside poolt riigieelarvest rahastatavate MTÜ-de kaudu aetakse küüni taha meie kasvavale ja mõjutustele altile noorsoole, samas aga vähendati Ossinovski eestvedamisel perevägivalla all kannatanud naiste varjupaikadele ja tugikeskustele antavaid riiklikke toetusi. Selle tagajärjel on neist nii mõnigi pidanud juba uksed sulgema. Kas need vaesed naised ei vääri sotside tähelepanu sellepärast, et ei kuulu mingisse perverssesse vähemusgruppi?
Toimuv on näide võltskodanikuühiskonna vohamisest ehk sellest, kuidas kodanikuühiskonna toetamise sildi all toetatakse hoopis moraalinorme ja traditsioonilisi väärtusi lammutavaid ning ideoloogilisele propagandale pühendunuid organisatsioone, mis tegutsevad omakorda teatud erakondade käepikendusena. Siin toodud rahastamise näited on aga ilmselt vaid pinnavirvendus.
Kogu sellist võltsi kodanikeühiskonna ehitamise protsessi on aastaid omalt poolt kõrgeks kiitnud EMSL ehk Eesti Mittetulundusühingute ja Sihtasutuste Liit, mis saab loomulikult lõviosa oma eelarvest avalikult võimult. Ootuspäraselt on EMSL-i tuntumad esindajad Alari Rammo ja Urmo Kübar tuntud innukate homoaktivistidena. Kõnekal kombel on viimane neist pärast EMSLi juhi kohalt taandumist saanud endale uue sooja koha president Kaljulaiu “vabakonnanõunikuna”. Samuti oli tal oluline roll Ilvese jääkeldri-show’s ja sellele järgnenud suurejoonelises etenduses nimega “Rahvakogu”. Rahvakogu eest, mis lasti teadlikult ja ettekavatsetult põhja, andis Toomas Hendrik Ilves talle isegi Valgetähe V klassi teenetemärgi. Rahvakogust ja selle tagamaadest räägime lähemalt aga hiljem.
Kuid justkui kõigest sellest oleks veel vähe, eraldas Sotsiaaldemokraatlik Erakond LGBT Ühingule ka nn. katuserahade raames 10 000 euro suuruse toetuse, mille viimane aga silmakirjalikult tagasi lükkas. „Lähtume oma tegevuses Vabaühenduste liidu juhistest ning oleme seisukohal, et katuseraha ja selle jagamise tingimused on läbipaistmatud,“ põhjendas LGBT ühing katuserahast „raske südamega“ loobumist.
Tegelik põhjus oli ilmselt meedia tähelepanu ja avalikkuse pahameel ning asjaolu, et sotsidest ministrid suunavad enda ministeeriumitest ja erinevatest organitest täielikus vaikuses homo- ja lesbiühingule nii-kui-nii kordades suuremaid summasid. Mis puutub aga läbipaistvusesse, siis on rahanduskomisjoni, ministeeriumi ja ajakirjanduse kontrolli ja avalikustamise läbivad katuserahad, erinevalt toetusrahadest, mida ei ole riigieelarves objektipõhiselt välja toodudki ja mida määravad ministrid ainuisikuliselt, kõige läbipaistvamad vahendid üldse.
Eelpoolmainitud analüüsist tuli välja, et organisatsioone, mis majandavad end ise, leidus uuritute seas vähe. Nende seast tõusis eriti positiivselt esile Sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK), mis tegutseb ainult eraannetuste toel ja kellel on ka annetajaid märkimisväärne hulk: 2015. aastal tervelt 5598 füüsilisest isikust annetajat.
Olgu öeldud, et pereväärtuste ja traditsioonilise perekonna eest seismist ei ole ministeeriumid ega sotsid nende aastate jooksul toetanud mitte ühegi sendiga. Näiteks Sotsiaalministeeriumi hallatava riigiasutuse Tervise Arengu Instituut (TAI) ei ole mitte kunagi viinud ellu ega ka toetanud mitte ühtegi kampaaniat, mis propageeriks perekonnakesksest eluviisi, abiellumist, abikaasade vahelist truudust, hoidumist juhuslikest seksuaalsuhetest jne – olgugi, et selline eluviis ilmselgelt soosib hoidumist suguhaigustest ja soovimatutest rasedustest. Küll on Sotsiaalministeerium, mille allasutuseks on ka TAI, toetanud ainuüksi 2013-2014 aastal ca sajaviiekümne tuhande euroga järjepidevalt labaseid homopropagandistlikke kampaaniaid „Erinevus rikastab”, „Kumm on seks“ jne.
Seejuures on TAI põhimääruse järgseks põhieesmärgiks Eesti rahvastiku tervise järjepidev areng ning elukvaliteedi püsiv tõus. Eelpoolmainitud tegevus on kardinaalses vastuolus avalikkusele deklareeritud eesmärkidega.
Kampaaniad stiilis „erinevus rikastab“ kasutavad ära ja alandavad ka erivajadustega inimesi, pannes piltlikult öeldes ühte patta liikumispuudega inimese ja transvestiidi, taunib Kersti Nigesen, Vanalinna Hariduskolleegiumi direktor. „On tõsi, et meil kõigil on erinevusi, kuid sama tõsi on ka see, et sugugi iga erinevus ei tee meid rikkamaks.“
Kallutatud toetuste jagamine ja homoringkondade eelistamine näitavad sotside prioriteete ja suhtumist. See on samas ka ilmselge võrdse kohtlemise printsiibi rikkumine, mille kaitsel sotsid nii valjuhäälselt aga kahepalgeliselt väidavad end seisvat. Toetuste aluseks olgu demokraatlik võrdsus, mitte priviligeeritus. Asjaolu, et Eesti rahvastikukriisist hoolimata ei toetata abielu, perekonna ja lasterikkuse ideaali esiletõstvaid algatusi ja ettevõtmisi, mis aitaksid kaasa meie rahvuse säilimisele ja sündivuse tõstmisele, vaid pigem hedonistlikku hooramist ja homoseksualismi propageerivaid kampaaniaid, annab tunnistust sellest, et avalik võim on äärmusliberaalsest ideoloogiast halvatud.”