28.02.2020
Sotsiaalminister Tanel Kiik (vasakul).
Oma ametis korraga mitme probleemi otsa sattunud sotsiaalminister Tanel Kiik (Keskerakond) ei kavatse rahandusminister Martin Helme (EKRE) nõudmisele reageerida, sotsiaalministeerium seob muu hulgas seksuaal- ja soovähemuste teemalise teavituse vaimse tervisega.
Rahandusminister Martin Helme nõuab, et osadelt hasartmängumaksust toetust saanud LGBT ühendustelt raha tagasi küsitaks. Sotsiaalministeerium kinnitab ERR-i vahendusel, et seda pole plaanis teha, pidades seda suisa võimatuks ning leides, et kõik on seadusepärane, kuigi Riigikontroll teatas kolm nädalat tagasi, et viiele läinud aastal toetatud projektile poleks tohtinud hasartmängumaksuga kogutud raha anda – sotsiaalministeeriumi vastutusalas võib hasartmängumaksu raha jagada neile projektidele, mis tegelevad meditsiini, hoolekande, perede, vanurite, puuetega inimeste või hasartmängusõltuvusega. Viis analüüsitud projekti tegelesid riigikontrolli hinnangul pigem võrdsuspoliitikaga.
Sotsiaalministeerium vastas, et võrdsuspoliitikat tuleb sellest sõnast laiemana vaadata. „Tuues näiteks projekt “Seksuaal- ja soovähemuste teemaline teavitus- ja huvikaitsetegevus ning kogukonna toetamine“, mis on ministeeriumi hinnangul seotud hoopis nii perede kui vaimse tervisega,“ kirjutas ERR-i uudisteportaal.
Martin Helme saatis hiljuti sotsiaalminister Tanel Kiigele kirja, kus seisab, et ebaseaduslik LGBT rahastamine hasartmängumaskust ei tohi enam jätkuda ja eelmise aasta raha tuleb tagasi nõuda. Teine kiri läks Riigi Tugiteenuste Keskusele, kes on sisuliselt ülekandeid tegev riigikassa.
Helme hinnangul tuleb hasartmängumaksu seadusega vastuolus olevalt niinimetatud võrdsete võimaluste edendamiseks mõeldud projektideks eraldatud raha tagasi nõuda ning ühtlasi tuleb alustada distsiplinaarmenetlust, et tuvastada kes on sellise ebaseadusliku rahakasutuse eest vastutav.
Helme viitab oma kirjas riigieelarve seaduse paragrahvile 53, mis sätestab, et ministeeriumi valitsemisalal on õigus kasutada riigieelarve vahendeid sihtotstarbeliselt ja ainult siis, kui vastavad vahendid on eelarves ette nähtud.
Ka toob ta esile riigieelarve seaduse paragrahvis 56 sätestatud põhimõtte, mille kohaselt on riigieelarvega kindlaks määratud vahendite jaotust ministeeriumide valitsemisalade, tulemusvaldkondade ja programmide vahel võimalik muuta vaid riigieelarve muutmisega või lisaeelarvega.
Helme rõhutab, et riigieelarve seaduse paragrahvi 60 lõike 1 kohaselt on riigiasutusel õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud ning sama paragrahvi teine lõige keelab riigiasutustustel võtta riigile võlakohustusi ja teha annetusi.
Rahandusminister juhib tähelepanu tõigale, et Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 49 kohaselt peab minister valvama eelarve täpse ja otstarbeka täitmise üle ning kontrollima asutuste eelarve täitmist, tehes vajadusel ettekirjutusi eelarvevahendite kasutamiseks.
Riigieelarve seaduse paragrahvi 76 ja Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 49 kohaselt vastutab just minister ministeeriumi juhina finantskontrollisüsteemi toimimise eest, mis peab tagama riigieelarve vahendite säästliku, tõhusa, mõjusa, õiguspärase ja läbipaistva kasutamise. Nimetatud Vabariigi Valitsuse seadus annab ministrile õiguse teostada teenistusjärelevalvet ministeeriumi ametnike otsuste ja tegevuse üle.
Kuna Vabariigi Valitsuse seaduse paragrahvi 65 kohaselt on rahandusministeeriumi valitsemisalas riigi eelarvepoliitika kavandamine ja elluviimine ning riigieelarve seaduse paragrahvi 75 kohaselt, on rahandusministeeriumi kohustus jälgida riigieelarve täitmist, esitab Helme sotsiaalministeeriumile neli palvet:
*korrigeerida 2019. aasta eelarve täitmist vabastades hasartmängumaksust laekuva tulu arvelt eelarvet Riigikontrolli poolt viidatud mitte sihtotstarbeliselt eraldatud projektitoetuste ulatuses ning kajastada täitmine vastavalt riigieelarves selleks ette nähtud eelarves;
*viia läbi teenistuslik järelevalve, et selgitada välja, mis asjaoludel ja kelle süül on eelarvedistsipliini rikkumine aset leidnud ning tagada, et rikkumine koheselt lõpetataks;
*astuda samme ebaseaduslikult väljamakstud toetuste tagasinõudmiseks ning toetuste saajatega riigieelarve seaduse § 53 lg 7 kohaselt sõlmitud lepingute ülesütlemiseks või tühistamiseks;
*peatada viivitamatult ebaõigete väljamaksete tegemine ning 2020. aasta eelarves vastavad toetused kohe õigesti kajastada.
Ühtlasi palub Helme teavitada ennast kui rahandusministrit esimesel võimalusel sotsiaalministeeriumi otsustest ja tegevustest käesolevas kirjas viidatud probleemi lahendmisel.
Eelnevaga paralleelselt pöördus rahandusminister kirjaga ka Riigi Tugiteenuste Keskuse poole, paludes sotsiaalministeeriumile saadetud kirjast tulenevalt peatada viivitamatult väljamaksed riigieelarvest sotsiaalministrile saadetud kirjas nimetatud projektitoetustele.