Riigikogu esimees, sotsialist Eiki Nestor tegi ajalooliselt skandaalse otsuse pikendades neljapäevast riigikogu istungit. Sellega rikkus Nestor mitmete parlamendi liikmete hinnangul rängalt riigikogu töö- ja kodukorra seadust.
Esimesena juhtis Nestori seaduserikkumisele tähelepanu Reformierakonna esimees Hanno Pevkur: “Kell sai üks. Kodu- ja töökorra seaduse järgi sai meil tööaeg otsa,” nentis Pevkur. Nestor ei jäänud oravale vastust võlgu. “Riigikogu juhataja lisas päevakorda ühe punkti ja minu meelest sellega ka tööaeg pikenes,” vastas Nestor. See tekitas riigikogu saalis valju sumina.
“Minu vekker näitab, et on 13.18. Ma astusin sisse ja vaatan, et siin koosolek käib. Tähendab, millega on antud juhul tegemist? Novgorodi veetše või mis asi see niisugune on? Sellepärast et kell 13 pidi asi ära lõppema, minu andmetel istungit pikendatud ei ole. Sina seda teha ei saa. Tähendab, mis on selle ürituse nimi siin?” päris reformierakondlane Igor Gräzin protseduurilise küsimusena.
“Riigikogu juhatus on otsustanud minna täiesti suvalise kodu- ja töökorra seaduse tõlgendamise teed. Paragrahv 48 räägib riigikogu tööajagraafiku muutmisest. Praegu me arutame punkti, mis ei ole seotud umbusaldusega ja selle punkti arutelu jätkamiseks oleks seaduse § 48 järgi pidanud Riigikogu tööajagraafikut muutma. Ehk nii nagu me oleme iga kord käitunud, me pikendame istungit. See on võimalik juhul, kui 2/3 häälteenamusega see otsus vastu võetakse. Seda näeb ette riigikogu kodu- ja töökorra seadus. Me ei ole seda teinud ja me arutame punkti, mis ei ole seotud umbusaldusega. Miks me § 48 ei täida?” küsis orav Keit Pentus-Rosimannus.
“Kui siin saalis ei ole just tegemist suvaõigusega, siis oleks mul siiras palve, et kui sa minu kui n-ö karjääri mõttes noorele Riigikogu liikmele viitaksid sellele kodu- ja töökorra seaduse paragrahvile, mis annab Riigikogu esimehele või juhatuse esimehele ainuõiguse pikendada Riigikogu istungit. Mina vaatan pabereid, see peaks kell üks lõppema tavapäraselt. Kui on tahetud seda teha kella kaheni, siis on pandud see hääletusele. Millisele paragrahvile sa toetud selles, et sa ainuisikuliselt võtad õiguse ja otsustad pikendada istungit kella kaheni?” tundis ka riigikogulane Toomas Kivimägi huvi.
“Mul on kogemus, neli aastat olnud riigikogu juhatuses. Mitte eluilma peal ei mäleta ma, et me oleksime teinud sellist otsust, et neljapäevane istung võib pikeneda ükskõik millistel põhjustel ilma igasuguse hääletuseta. Kui praegu oleks enne kella ühte olnud ükskõik missugune hääletus ja sellel oleksid tulemused olnud, pikendada kella 2-ni, ma ei tea, kella 12-ni, siis see oleks olnud legaalne. Mina praegust tõlgendan, et meie istung ei ole seaduspärane hetkel ja otsused, mida me praegust vastu võtame, ei kuulu täitmisele,” nentis riigikogulane Laine Randjärv.
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimees, riigikogulane Mart Helme tundis huvi, kas riigikogulased peavad Ukraina ja Türgi parlamenti hakkama tegema, kus kätega asjad selgeks tehakse, või saaks siiski töö- ja kodukorra kohaselt asju ajada?
Viimaks võttis sotsialistist riigikogu esimees end kokku ja vastas saadikute kriitika peale. “Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse § 64 lõige 3 ütleb nii: “Käesoleva seaduse paragrahvist 134 ettenähtud juhul ei lõpetata istungit enne päevakorraküsimuses otsuse tegemist.” See päevakorraküsimus § 134 osas meie päevakorras on umbusaldusavaldus. Kui te loete sellesama kollase ja ilusa raamatu kommenteeritud väljaannet, siis te leiate sealt lause, et tegemist on erandjuhuga ja istung kestab sel juhul kuni hääletustulemuse selgumiseni, vaatamata riigikogu töö ajagraafikuga sätestatud ajaraamidele. See on olnud see sätte mõte. See mõte on ka täiesti loomulik ja loogiline,” lisas Nestor. Sellega saadikute ja juhatuse vaheline vaidlus lõppes.
UU