02.06.2021
Tallinna lennujaam
Viimaste aastate rändestatistika kohaselt saabub Eestisse elama rohkem inimesi kui riigist lahkub, kusjuures silma hakkab Ukrainas ja ka Indias sündinut huvi Eestis elamise vastu, märgib statiastikaamet.
Eesti rändesaldo on alates 2015. aastast sisserände tõttu positiivne püsinud. Eelmisel aastal kolis Eestisse elama ligi 3800 inimest rohkem kui riigist lahkus. Võrreldes 2019. aastaga vähenes sisserändajate arv ligi 2000 inimese võrra ning väljarändajate arv veidi vähem kui 400 inimese võrra. Nii sisse- kui ka väljarändajate väiksem hulk oli eelkõige tingitud koroonaviirusega seotud piirangutest.
Viimase kuue aasta sisse- ja väljaränne on kulgenud sarnases rütmis. Eestisse saabub rohkem inimesi, kui riigist lahkub. Kõige enam saabus elanikke 2019. aastal ning lahkus 2016. aastal.
Kõrgeim positiivne rändesaldo oli 2018. aastal, mil Eestisse saabus veidi üle 7000 inimese enam, kui siit lahkus. Sünniriikidel põhinev dünaamika on aga muutlikum kui absoluutarvudes ränne üldiselt ning viimase kuue aasta jooksul on pilt rändajate sünniriikide osas tublisti mitmekesistunud. Nii sisse- kui ka väljarändajate hulgas on vähenenud Eestis sündinute osakaal.
Aastatel 2015–2019 püsis peamiste sisserände riikide loetelu muutumatuna: Eestile järgnesid Venemaa, Ukraina ja Soome. Eelmine aasta tõi aga muutuse, sest teise positsiooni Venemaa ees haaras endale Ukraina. Esikümne teises pooles on kuueaastase vaatlusperioodi jooksul olnud rohkem muutusi. Esikümnest on välja langenud Itaalia ja Hispaania ning nende asemele on tulnud Valgevene ning India. Märgatavalt on suurenenud ka Lätis sündinud sisserändajate osakaal.
Viimase kuue aasta jooksul on seega sisserändajate sünniriikide esikümne raskuskese nihkunud üha enam Lääne-Euroopalt Ida-Euroopale. Samas on väljaspool esiviisikut nii absoluutarvud kui ka osakaalud küllaltki väikesed ning muutused seetõttu kiiremini nähtavad.
Sisse- ja väljarändajate sünniriikide osakaale võrreldes võib leida mitu erinevust. Esiteks on Eestis sündinute osakaal sisserändes märgatavalt madalam kui väljarändajate seas. Teisisõnu moodustavad Eestis sündinud umbes kolmandiku sisserändest, kuid üle poole väljarändajatest.
Teiseks selgub, et Venemaal sündinud inimestega on teatav tasakaal rändestatistika järgi olemas: viimastel aastatel on Eestisse saabunud keskmiselt 1700–1900 ning lahkunud 1000–1100 inimest. Selles osas eristub aga Ukraina: kui sisserändes hõivas Ukraina sõltuvalt aastast teise või kolmanda koha, siis väljarändes leiame Ukraina neljandalt või viiendalt kohalt. Viimastel aastatel on Eestisse saabunud keskmiselt 1500 Ukrainas sündinud sisserändajat, kuid see arv on läbi aastate olnud tõusvas trendis ning mullu ületas esmakordselt 2000 piiri. Väljaränne Ukrainasse on viimastel aastatel tõusnud 200–300 inimese juurest 500 piirimaile.
Rändedünaamika paremaks hindamiseks ning juhuslike kõikumiste vältimiseks saab appi võtta viimase kuue aasta keskmise ning vaadata absoluutarvudes sisse- ja väljarändajaid sünniriigi järgi. Selgub, et Eestis sündinuid lahkus sel perioodil enam kui saabus ehk 0,9 sisserännanut ühe lahkuja kohta. Teiste peamiste riikide seas oli see näitaja aga positiivne: ühe lahkuja kohta saabus Saksamaalt 1,2, Soomest 1,6, Venemaalt 1,7, Lätist kaks ning Ukrainast koguni neli inimest.
Alates 2015. aastast on Eestis sündinute osakaal sisserännanute seas langenud ligi poolelt kolmandikule. Sellest hoolimata hoiavad Eestis sündinud rändajad teistes riikides sündinud sisserändajate ees esikohta. Sarnast trendi on märgata ka väljarändajate seas, kus Eestis sündinute osakaal on 2015. aasta 68 protsendi juurest 2020. aastaks 54 protsendi juurde langenud. Absoluutarvudes jäävad rändenäitajad viie ja üheksa tuhande vahele ühe aasta kohta ning aastate kaupa käib tihe rebimine, kas suurem on sisse- või väljaränne.
Statistikaameti rändestatistika kvaliteet sõltub suuresti sellest, kas elukohariigi muutus registreeritakse või mitte. Kasutatav metoodika võimaldab tuvastada ka registreerimata rännet, kuid nii lähte- kui ka sihtriikide info ei ole sel juhul täielik. Ehkki registriandmete kvaliteet ränderiikide tuvastamiseks on läbi aastate paranenud, on antud analüüsi aluseks sisse- ja väljarändajate sünniriik.
Statistikaamet avaldab rändestatistikat siht- ja lähteriigi, sünniriigi ning kodakondsuse järgi. Alates 2015. aastast kasutatakse rände arvutamisel residentsuse indeksit, mis võimaldab tuvastada lisaks registreeritud rändele ka registreerimata rännet. Rände lähte- ja sihtriikide leidmiseks võetakse appi erinevad registrid, kuid kõiki riike sellega tuvastada ei õnnestu. (BNS)