Sült kirjutati Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse

Rahvakultuuri Keskuse töötajad koos paljude eestimaalastega kirjutasid Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse süldi valmistamise ja söömise teema.

“Süldil on olnud küllaltki tähtis koht eestlaste traditsioonilisel toidulaual. Sülti on tehtud jõuludeks, pulmadeks, matusteks ning muidugi ka juubeliteks,” ütles Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist Epp Tamm reedel pressiteate vahendusel. “Sült on kahtlemata vaimne kultuuripärand – tuttav kõigile ja põlvkondadeüleselt hinnatud,” lisas Tamm.

Vaimse kultuuripärandi nimistu on veebikeskkond, mille vahendusel saab tutvuda Eestimaa kogukondade põlvest põlve edasiantud teadmiste, oskuste, kommete ja tavadega, mis on olulised meile ja meie kaasaegsetele. “Sissekande koostamise kaudu soovis Rahvakultuuri Keskus korjata laiapõhjalist infot süldi valmistamise, söömise ning säilitamisest traditsioonidest üle Eesti,” edastas Tamm.

Rahvakultuuri Keskus koostas süldi valmistamise ja söömisega seotud teadmiste kogumiseks küsimustiku, millele ootas vastuseid jaanuari lõpuni, samuti oli võimalus vastata ka internetis täidetava vormi kaudu.

“Keskusele saatis vastused 210 tubli eesti süldisõpra. Valminud sissekandes peegeldub süldi roll eesti inimese toidulaual nii hetkel, minevikus kui ka tulevikus. Asjaolu, et nii rohkelt inimesi süldi teema kõnetab näitab, et seda toitu peetakse omaseks ja heaks, vaimseks kultuuripärandiks,” märkis keskuse vaimse kultuuripärandi peaspetsialist.

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse lisatud sissekandega “Süldi keetmine ja söömine Eestis” tähistab Rahvakultuuri Keskus Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva, vahendab BNS.