Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Sündimuses taastetaseme saavutamist Eestis peab oluliseks 77 protsenti inimestest

-
07.08.2023
Praegu on keskmine saadud laste arv Eestis 1,8 ehk Eesti rahvastik kahaneb iga põlvkonnaga loomulikul teel ligikaudu 10 protsenti. Taastetasemele vastav eesmärk oleks keskmiselt 2,06 last peres.
© Scanpix

Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud hiljutises küsitluses paluti inimestel hinnata, kui oluliseks peetakse sündimuses taastetaseme saavutamist, ning selgus, et võimaliku riikliku eesmärgina sündimuses taastetaseme saavutamist Eestis peab oluliseks 77 protsenti ning ebaoluliseks 17 protsenti vastajatest.

Sündimuse taastetase tähendab keskmiselt pisut üle kahe lapse peres ehk olukorda, kus keskmiselt on lapsi sama palju kui lapsevanemaid. Sel juhul on laste põlvkond sama suur kui nende vanemate põlvkond ja riigi rahvastik saab väheneda või suureneda ainult rände mõjul. Praegu on keskmine saadud laste arv Eestis 1,8 ehk Eesti rahvastik kahaneb iga põlvkonnaga loomulikul teel ligikaudu 10 protsenti. Taastetasemele vastav eesmärk oleks keskmiselt 2,06 last peres.

Vastajatel paluti hinnata Eesti riigi võimalikku eesmärki jõuda 2035. aastaks sündimuses taastetasemele. Oma hinnang oli võimalik anda kuuepalli skaalal ning 17 protsenti inimestest arvas, et see on „väga ebaoluline“, „ebaoluline“ või „pigem ebaoluline“ eesmärk. 77 protsenti arvas, et see on „pigem oluline, „oluline“ või „väga oluline eesmärk“. Kuuel protsendil arvamus selles küsimuses puudis.

Sündimuses taastetaseme saavutamiseks peetakse oluliseks kõikide parlamendierakondade toetajate seas. Kõige enam peetakse aga seda oluliseks Isamaa toetajate seas 91% protsendiga. Järgnevad Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) 85 protsendiga, Keskerakond 82 protsendiga, Eesti 200 79 protsendiga ning Reformierakond 77 protsendiga. Kõige vähem peetakse taastetaseme saavutamiseks oluliseks sotsiaaldemokraatide toetajate seas, kus see näitaja oli 59 protsenti.

Sündimuse kõrval paluti inimestel hinnata veel nelja eesmärki. Suhtelise vaesuse vähendamist 25 protsendini 2035. aastaks pidas oluliseks 89 protsenti vastajatest. Üldharidusasutustest 2013. aastaks täielikult eestikeelsele õppele üleminekut peab oluliseks 77 protsenti. 2030. aastaks eelarvetasakaaluni jõudmist peab oluliseks 72 protsenti. Ning 2045. aastaks elektri ja soojuse tootmisel täielikult taastuvatele energiaallikatele üleminekut peab oluliseks 63 protsenti.

Lisaks selgus küsitlusest, et 68 protsenti vastajate arvates peaks riik praegusest enam rahastama sündimust soodustavaid meetmeid ning 24 protsendi arvates mitte. Antud küsimuse puhul on suuremad erinevused parlamendierakondade toetajate vahel. EKRE toetajatest arvab 86 protsenti, Isamaa toetajatest 85 protsenti ning Keskerakonna toetajatest 76 protsenti, et sündimust soodustavaid meetmeid peaks praegusest enam rahastama. E200 toetajatest on samal arvamusel 57, Reformierakonna toetajatest 49 ning sotside toetajatest 47 protsenti.

Norstati küsitlus viidi läbi 27.-28. juulini veebikeskkonnas 18-aastaste ning vanemate Eesti kodanike seas ja selles osales kokku 1000 vastajat.