Suri Eesti vabadusvõitleja Tiit Madisson

Esmaspäeval suri 71-aastasena Eesti vabadusvõitleja, kirjanik ja poliitik Tiit Madisson.

1950. aasta 4. juunil sündinut Madisson oli 1970. aastate keskpaigas Eesti NSV hipide liikumise üks organisaatoreid. Aastatel 1980–1986 oli ta Nõukogude Liidu poliitvang, viibis neli aastat Permi oblastis poliitilise vangina vangilaagrites VS-389/37 ja VS-389/36 ning seejärel asumisel Ida-Jakuutias Kolõmal. Pärast vabanemist asutas ta 15. augustil 1987 rühmituse MRP-AEG. Hirvepargi miitingu järel, mille üks eestvedajaid ta oli, saadeti ta 1987. aasta septembris Nõukogude Liidust välja.

Madisson elas aastatel 1987–1990 Rootsis, tegi kaastööd Raadio Vaba Euroopale ja osales Eesti Vangistatud Vabadusvõitlejate Abistamiskeskuse tegevuses.

1990. aastal naasis ta Eestisse, kus osales poliitilises tegevuses ning oli Eesti Kongressi ja Eesti Komitee esimese koosseisu liige.

1996. aastal mõistis kohus Madissoni “süüdi selles, et ta 1996. aasta maikuus, olles rahulolematu kujunenud olukorraga Eestis, hakkas Kaitseliidu liikmena ette valmistama sõjaväelist riigipööret ning asus selleks looma vastavaid tingimusi” ja “otsis kaasosalisi oma plaanide ja ideede elluviimiseks”. Madissoni karistati kahe-aastase vabadusekaotusega, millele liideti veel kaks kuud, kuna uus kuritegu oli toime pandud varasema tingimisi karistuse katseajal. Riigikogu vabastas Madissoni 13. novembril 1997 vastu võetud amnestiaseaduse alusel ennetähtaegselt.

Aastatel 2002–2005 oli Tiit Madisson Lihula vallavanem. Tema algatusel püstitati Lihulas 20. augustil 2004 monument “60 aastat Eesti kaitselahingutest”, mis teisaldati 2. septembril Juhan Partsi juhitud Eesti valitsuse korraldusel.

2010. aasta septembris asus Madisson koos abikaasaga elama Hispaaniasse. 2016. aasta augustis naasis ta Eestisse.

Madisson on kirjutanud hulga raamatuid: “Vastasseis” (1996), “Riigipööraja märkmik” (1999),
“Maailma uus kord” (2004), “Lihula õppetund” (2005), “Holokaust. XX sajandi masendavaim sionistlik vale” (2006), “Aprillimässu lugu” (2007), “Riiki tappev kuumalaine” romaan (2009), “Minu võitlus” (2014) ja “Vapsid. Vabadussõjalaste tõus ja häving” (2016).