Rahvuskonservatiivne uudiste- ja arvamusportaal
Saada vihje: info@uueduudised.ee

Surve avaldas mõju: e-hääletuse reegleid küll muudetakse, kuid sellest ei piisa

-
03.07.2023
e-hääletamine
© UU

Justiitsministeerium plaanib teha e-hääletamise reeglid selgemaks ja läbipaistvamaks ning viia need kooskõlla riigikohtu suunistega.

Pärast viimatisi Riigikogu valimisi leidus tulemustes taas hulk anomaaliaid ning EKRE vaidlustas e-hääled kohtus.

Paraku kohus e-hääletuse tulemusi ei tühistanud, kuid leidis, et selle reegleid tuleks muuta läbipaistvamaks.

Tegelikult tuleks e-hääletamine üldse lõpetada. Ükski teine demokraatlik riik seda meetodit ei kasuta, sest ei pea seda turvaliseks ega seega ka objektiivseks.

Nüüd üritab justiitsministeerium teha kosmeetilisi protseduure, et asi muutuks justkui läbipaistvamaks.

BNS: „Muudatusega viiakse oluline e-hääletamise dokumentatsioon kõrgemale otsustuse tasemele. Seni on seadusandja jätnud selle paljuski vabariigi valimiskomisjoni ja riigi valimisteenistuse enda pädevusse. Nii toimub praegu elektrooniliste häälte lugemine vabariigi valimiskomisjoni otsustes paika pandud reeglite järgi, mitmeid küsimusi reguleerivad riigi valimisteenistuse korraldustega kinnitatud dokumendid. Sellega kõrvaldatakse e-hääletamise regulatsiooni formaalsed puudused, millele ka riigikohus on tähelepanu juhtinud.

Koostatud väljatöötamiskavatsus käsitleb tehnilisi ja formaalseid muudatusi e-hääletamise protsessis, mille eesmärk on muuta regulatsioon läbipaistvamaks. Riigikohus on formaalsetele puudustele seoses e-valimiste regulatsiooniga tähelepanu juhtinud nii pärast 2019. aasta kui ka pärast 2023. aasta valimisi.

Võrreldes nn tavahääletusega on e-hääletamine valimisseadustes vähem detailselt reguleeritud. Üksikasjalikuma regulatsiooni puudumine seaduses võimaldab e-hääletamist kui üha enam kasutamist leidvat hääletamisviisi, kritiseerida vähese läbipaistvuse ja vähese kontrollitavuse argumentidega.

Kuna e-hääletamise reeglistik on killustunud, siis ei ole piisavalt selge, milline on riigi infosüsteemi ameti roll valimiste korraldamisel. Teiste osapoolte kaasamine valimiste korraldamisse on riigikohtu hinnangul õiguspärane, kui valimiste korraldamise juhtimine, kontroll ja vastutus jääb riigi valimisteenistusele. Rollid riigi infosüsteemi ameti ja riigi valimisteenistuse vahel peaksid olema selgemalt kokku lepitud.“