Surve “koputamisseaduse” vastuvõtmiseks kasvab, Brüssel nõuab trahviraha

Mõistusega inimesed ei suuda ilmselt näha normaalsust nõudes, et “kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma kanali, mille kaudu töötajad rikkumistest teavitada saavad”. Eriti kui selle seaduseks tegemata jätmise eest karistatakse rahatrahviga. Kõik see meenutab üht totalitarismiaega ja jahti “rahvavaenlastele”.

ERR vahendab: “Euroopa Komisjon nõuab Eestilt sadu tuhandeid eurosid, sest Eesti ei ole õigeaegselt üle võtnud ei vilepuhujate kaitse direktiivi ega ka uut konkurentsiseadust. Kuigi kohtuvaidlus veel käib, on tõenäoline, et vähemalt 168 000 eurot peab Eesti komisjonile maksma.

Euroopa Parlament ja Nõukogu võtsid ligi neli aastat tagasi, 2019. aasta oktoobris vastu niinimetatud vilepuhuja ehk lokulööja direktiivi. See peaks tagama konfidentsiaalsuse töötajatele, kes annavad oma töökohal teada korruptiivsetest Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistest. Selleks peavad kõik vähemalt 50 töötajaga ettevõtted looma kanali, mille kaudu töötajad rikkumistest teavitada saavad.

Liikmesriigid pidid direktiivi oma seadustega üle võtma hiljemalt 2021. aasta 17. detsembriks. Eesti pole rikkumisest teavitaja kaitse seadust aga ikka vastu võtnud.

Justiitsministeerium on vilepuhuja ehk rikkumisest teavitaja kaitse seaduse ühe korra varem juba riigikokku saatnud. Valitsus kiitis eelnõu heaks ja saatis riigikokku päev enne direktiivi ülevõtmise tähtaega, eelnõu esimene lugemine parlamendis toimus 2022. aasta 26. jaanuaril. Riigikogus esitati sellele aga ligi 300 muudatusettepanekut, mille tõttu jäi eelnõu menetlus toppama. Suurema osa neist esitas EKRE fraktsioon, samas laekus muudatusettepanekuid ka sotsiaaldemokraatidelt ja Isamaalt.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner ütles, et riigikogus oli toona eelnõu kohta palju väärarusaamu, mistõttu ei jõudnud parlament ka üksmeelele.”

“Väärarusaamade” kohta on ERR-is loos toodud näide, kus inimene kaebab naabri peale sellepärast, et too ei kinnitanud autos turvavööd. Tegelikult ei arva seaduse kritiseerijad sugugi mitte seda, vaid võimalust, et ühiskonnas seataksegi au sisse “koputamine”, seda ettevõtetes, kus kadedatel ja pretensioonikatel inimestel avaneb piiramatu võimalusi igast asjast “komissaridele” kaevata, ja selle võimaluse peab neile tagama tööandja.

Eriti hoiatav on see, et koputamist tahetakse saada “Euroopa Liidu õigusnormide rikkumistest” – need õigusnormid aga on sageli meile kui suveräänsele riigile vastuvõetamatud.

EKRE on vastu kõigile seaduseelnõudele, mis loovad aluse totalitarismile. Euroopa liidu trahvinõuetele aga tuleks lihtsalt vilistada, sest Eesti on peremees, mitte Brüsseli sulane.

Uued Uudised