Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esimehe Martin Helme sõnul on erakonna seis pärast suvist pereheitmist veel tugevam ja kokkuhoidvam kui enne. “Meie asi on mitte lasta globalistidel oma plaane ellu viia, meil tuleb kaitsta oma lapsi, kaitsta oma eluviisi, kaitsta oma õigusi ja kaitsta oma omandit. Selles võitluses on poliitilisel väljal ainus tõsiseltvõetav jõud Eestis EKRE,” lausus erakonna esimees viimaseid kuid kokkuvõtvas pikemas intervjuus.
Martin Helme, te laususite pärast suvist erakonna kongressi, et nii üksmeelset, nii motiveeritud ja kõrge moraaliga seltskonda pole ammu näinud.
Ma tõepoolest näen seda nii. Jah, me tulime läbi väga raskest ajast, sest erakonna sees oli tekkinud üks teine erakond – või isegi mitu teist –, mis soovis teha EKRE-st midagi täiesti teist, kui me siiani oleme olnud. Nende plaanile ei olnud ei valijate tellimust ega erakonna sees mingit laiemat toetust, nad teadsid ju seda.
Seega ehitati viimase paari aasta jooksul üles päris ulatuslik ja tugev võrgustik, mis asus oma eesmärke täitma kõige alatumate ja räpasemate võtetega.
Kui mõisteti, et ei õnnestu erakonda üle võtta ja peavoolule ning liberaalsele leerile meelepäraseks teha, asusid nad raevukalt erakonda lõhkuma.
Kui tolm oli langenud, võisime tõdeda, et erakonnas ei ole enam vaenulikku võrgustikku ega inimesi, kes on valmis põhimõtted vahetama toiduahela palukeste vastu. Ja see teeb meid tugevamaks, ühtsemaks, jõulisemaks, võitluslikumaks. See viib meid uuesti tippu!
Mida näitab või kinnitab tõik, et Alar Laneman liitus õige pea pärast EKRE-st lahkumist Reformierakonnaga ja Jaak Madison Keskerakonnaga? Tundub, et just nende käitumine aitabki piltlikult selgitada lõhkiminekut, või oleks täpsem öelda – lõhkiajamist?
Erakonda ei saa juhtida ja ühtse meeskonnana tegutseda, kui juhatuse ning fraktsiooni laua taga istuvad inimesed, kes tegelikult töötavad mõne teise partei heaks. Laneman nurjas mitu korda pärast 2021. aasta kohalikke valimisi EKRE võimaluse saada Pärnus võimuliitu, sest uus võimuliit oleks Reformierakonna opositsiooni kukutanud. See tekitas küsitavusi varemgi: miks inimene sellisel viisil meie huvide vastu töötab? Nüüd ei tohiks kellelgi mingit küsimust enam olla.
Ka Riigikogu valimiste kampaania ajal ei olnud tema peamine mure mitte see, kuidas võimalikult jõuliselt rünnata Kaja Kallase valeotsuseid (muu hulgas riigikaitse vallas, mida ta ise ka suletud uste taga alati teravalt kritiseeris), vaid manitses mind korduvalt mitte olema liiga terav valitsuse kriitik. Mulle oli ammu selge, et ta ei ole meile lojaalne, aga samas oli ta piisavalt kaval ja kahepalgeline ega andnud ka otsest põhjust väljaviskamiseks või valimisnimekirjast väljajätmiseks.
Sama võib öelda Jaak Madisoni kohta. Ta rääkis juba aasta eest, et tal on plaan vahetada fraktsiooni europarlamendis, kuigi see ei ole tema, vaid erakonna otsus. Ta ei käitunud juba pikemat aega erakonna liikmena, vaid tegutses nagu üksikkandidaat, kellel ei ole vaja erakonnaga arvestada ega midagi kooskõlastada. Samas ei ole ta saanud europarlamenti üksikkandidaadina, vaid EKRE häältega. Nüüd ta võttis ja viis need hääled Keskerakonda.
Oleme olnud valitsuses Keskerakonnaga ja saame normaalselt läbi, aga see on meist ikkagi palju rohkem vasakul ja palju vähem eestimeelsem partei. Madison mitte ainult ei petnud oma valijaid, vaid varastas ka alatult mandaadi EKRE-lt.
Lahendasime selle olukorra otsustavalt, sest Eesti vajab päris konservatiivset, päris rahvuslikku, päris suveräänsusmeelset erakonda – see oleme meie. EKRE on originaal, teised on koopiad või võltsingud.
Palju on räägitud erakondadest nn konservatiivsel tiival. Tegelik ja ainuke konservatiive erakond on siiski EKRE, keda on praegu Eestile rohkem vaja kui kunagi varem ning kes suudab Eesti kriisist välja juhtida.
Liberaalne leer ahastas aastaid, et Konservatiivne Rahvaerakond on liiga populaarne ja kurtis ka, et selle põhjuseks on fakt, et oleme ainsad, kes rahva jaoks olulistel teemadel sõna võtame. Näiteks homoteemal, immigratsiooniteemal, rohepöörde teemal… Ülejäänud parteid vandusid truudust liberaalglobalistlikele poliitikatele, aga need poliitikad on rahva hulgas väga ebapopulaarsed. Liberaalid üritasid nn EKRE probleemi lahendada lakkamatu laimu ja valetamisega. Prigožinit ikka mäletavad kõik? Aga see tegelikult ka ei aidanud, sest üha enam on neid, kes peavoolu propagandat tõsiselt ei võta.
Nüüd on tehtud põhimõtteline plaanimuutus – uus plaan on tekitada EKRE kõrvale võimalikult palju võimalikult sarnaseid ersatsparteisid, kes tõmbaksid meilt valijad ära, ja samal ajal meie suhtes kehtestada võimalikult ulatuslik mahavaikimine.
Varem loodi iga valimise eel globalistlikus sektoris uusi sünteetilisi „värskeid“ „protestiparteisid“– Vabaerakond, Eesti 200, Parempoolsed. See ei viinud meie hääli vähemaks, vaid jagas kohti ümber vasakliberaalsel tiival. Nüüd üritatakse valijad orki tõmmata, luues tehislikke parteisid rahvuskonservatiivses sektoris, tekitades eluvõimetuid EKRE koopiaid või tuututades lihtsameelsetele, et Keskerakond on edaspidi tegelikult täitsa konservatiivne ja lausa rahvuslik seltskond.
Kogu ettevõtmise eesmärk on tagada, et midagi ei muutuks, et sõltumata võimul olevate erakondade nimedest ja kombinatsioonidest läheks kõik vanaviisi edasi. Ainus erakond kes tahab, oskab ja suudab tuua Eesti elus pöörde paremuse poole, on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, ja kuni meie ei ole valitsuses, ei saa elu Eestis oluliselt paremaks minna.
Milline on EKRE edasine tegevuskava Riigikogus?
Me ei ole Riigikogus kuidagi käega löönud, vastupidi, oleme palju jõulisemad kui vahepeal, mil põhiaur läks sellele, et veenda enda fraktsioonikaaslasi vajaduses võidelda. Samas opositsioonil lihtsalt pole hääli valitsuse poliitika maha hääletamiseks. Selle jaoks ongi obstruktsioon, et teatud eriti suurtes vastuseisu tekitavates teemades takistada valitsusel oma plaanidega edasi minna ning tekitada laiem ühiskondlik vastuseis, mida opositsioonina mobiliseerime. Tänane võimuliit on kõiki seadusi rikkudes opositsioonilt obstruktsiooni võimalused ära võtnud. See tähendab, et meie peamine töö Riigikogus on valitsuse valede ja halbade otsuste paljastamine ning parema lahenduse pakkumine. Lisaks tuleb veel rohkem suhelda rahvaga ja käia riigis ringi.
Paratamatult dikteerib Riigikogu tööd koalitsioon oma eelnõudega. Teemad, millega nemad tulevad, on ikka maksutõusud, kärped, rohepööre, vihakõne ehk tsensuur. Kõigele sellele tuleb igal juhul vastu olla.
Kuidas läheb EKRE vastu kohalike omavalitsuste valimistele?
Kohalike valimiste ettevalmistamisega oleme juba alustanud. Meie seis on palju parem, kui võiks arvata. Kuigi liberaalide poole üle läinud lõhkujad üritasid organisatsioonis šokki tekitada, ei õnnestunud see eriti. Mõne koha ringkonnad ja osakonnad jäid juhtideta, aga kõikjal on juba toimunud uued valimised ning valitud uued, kõrgelt motiveeritud juhid. Oleme võrreldes nelja aasta taguse ajaga palju tugevamad, kuna peaaegu kõigis omavalitsustes on meil inimesed, kes on volikogudes töötanud, oskavad valimisteks valmistuda, teavad olulisi teemasid ja kuidas panna kokku kandidaatide nimekirju.
Oleme kõige suurema rohujuurevõrgustikuga partei Eestis ja see tagab meile väga tugeva positsiooni kohalikel valimistel. See aitab viia sõnumid otse inimesteni, et tuua nad meie poolt hääletama. Eestis on väga palju väga erinevaid probleeme, aga lahendus kõigile on ikka ainult üks: EKRE peab saama valitsema!
Te olete öelnud, et EKRE eesmärk on suveräänne ja jõukas rahvusriik. Milline on sinna kõige sirgem ja lühem tee?
Eesti majandus on viimase kolme-nelja aastaga Euroopas kõige rohkem langenud. Inflatsioon on olnud Euroopa suurim. Maksutõusud samuti, inimeste ostujõu langus ka. Kui meid valitsevad inimesed, kes nii ulatuslikult suudavad jõukust hävitada ja vaesust levitada, siis tuleb tõdeda, et ju siis see ongi nende tegelik eesmärk.
Meie eesmärk on inimeste heaolu ja jõukuse kasv. See ei ole kuigi keeruline: energiahinnad tuleb alla tuua. Teame, et see on võimalik. Elekter ja kütus on meil kallis riiklike regulatsioonide ja koormiste, mitte kliima või sõja tõttu. Elektri hinna alandamine on valitsuse ja Riigikogu käes.
Maksud tuleb alla tuua. Valus on kuulata valitsuspoliitikute jutte, et nemad panevad majanduse kasvama Euroopa kõige kallima elektriga ja üha kasvava maksukoormusega. Kui tahame majandust kasvama saada, tuleb elektri hind alla tuua ja maksud samuti! Tuleb lõpetada rohepööre, mis lisaks elektri hirmkalliks ajamisele tekitab tohutu hulga muid piiranguid ja bürokraatiat, mis takistab ettevõtlust.
Samal ajal tuleb otsustavalt maha tõmmata riiki pankroti ajavad ettevõtmised. Rail Baltic tekitab igal aastal maksumaksjale kulu 400 miljonit ehk kaks korda rohkem, kui automaks sisse tooma hakkab. Reformierakonna maksureform, mis teeb maksukingituse kõrgepalgalistele, tekitab riigieelarvesse 500 miljonise kulu ehk enam kui kaks korda suurema augu, kui toob sisse käibemaksu tõus.
Ukraina peale kulutab Eesti maksumaksja aastas siseriiklikult üle 200 miljoni erinevate toetuste ja kuludena näiteks hariduses või tervishoius. Ukrainasse kohapeale suuname samuti üle 200 miljoni, et ehitada koole, teid, sadamaid, elektrijaamu – kõike seda, mida me kodumaal ei tee, sest raha pole. Lisaks anname sinna 100 miljonit eurot sõjalist abi. Kokku taas umbes pool miljardit kulu, mida kannab Eesti maksumaksja. Ärme unustame, et vasakpoolsed on aastate jooksul pannud käima ulatusliku mittetulundusühinguteäri. See tähendab, et sotside, reformikate, isamaalaste ja roheaktivistide niinimetatud kodanikuaktiivsust makstakse umbes 300 miljoniga kinni riigieelarvest. Meie maksumaksja subsideerib igal aastal üle 300 miljoni euroga roheenergia tootmist olukorras, kus elekter on maailma kallim. Miks? Valitsuse seatud eesmärgile minna Eestis täielikult üle taastuvenergiale kulub lähiaastatel mitu miljardit maksumaksja raha aastas. Oleme pankrotikursil, loomulikult on eelarve lõhki. Seda ei lahenda ükski maksutõus ega kärpimine peretoetuste, haiguspäevade või huvihariduse arvelt. Need on sadu kordi väiksemad summad. Samal ajal tehakse ühiskonnale tohutut kahju. Kärpida on vaja justnimelt neid suuri kamakaid, mida loetlesin, aga seda ükski võimupartei ei kavatse teha. Ainult meie oleme selleks valmis.
Pärast Kaja Kallase lahkumist valitsuse eesotsast pole riigis midagi parmaks muutunud. Pigem vastupidi. Kristen Michal jätkab oma maksuralliga „kindlat“ juhtimist Eesti riigi ja eesti rahva hävingusse.
Kristen Michali valitsus on Kaja Kallase jätkuvalitsus. Jätkatakse kõigi kõige halvemate praktikatega. Michal jätkab inimeste vaeseks tegemist maksutõusudega. Michal jätkab fanaatilise rohepöördega. Michal jätkab massilise immigratsiooniga, mis peamiselt tuleb slaavi riikidest. Michal jätkab politseiriigi ehitamis. Kui Kallas saatis politsei rahva kallale koroonapiirangute ajal, siis Michal ja Läänemets saadavad politsei rahva kallale Lihula samba ära võtmiseks, mõlemal puhul on tegu kodanikuvabaduste jõhkra jalge alla tallamisega.
Ja Michal valetab sama vaevata kui Kallas – kinnitades, et tema valitsus pensionite kallale ei lähe, valetab ta pensionäridele jultunult näkku. Pensionite kallale mindi selle aasta kevadel, kui pensionäridelt võeti tulumaksusoodustus, mis tähendab, et järgmisest aastast peetakse pensionitelt kinni suurem kogus tulumaksu ning väljamakstav summa väheneb. Samuti minnakse pensionite kallale teistkordse tulumaksutõusuga, mis võtab pensionäridelt väljamakstavat summat veel vähemaks. Nii mindi pensionite kallale lausa mitmel viisil.
Samuti jätkab Michali valitsus iibekriisi süvendamist: taas minnakse kärpima peredele olulisi toetusi nagu huviharidus või emapalk. Olukorras, kus meil on kõigi aegade madalaim sündimus, minnakse esimeses järjekorras lastega perede kallale, muuhulgas kannatavad lastega pered eriti rängalt automaksu tõttu. Samal ajal on avatud piirid venekeelsete riiki tulekuks. Michali valitsus hävitab eesti rahvusriiki ja eesti majandust täpselt nagu Kaja Kallas.
Majandus on juba mitu aastat languses, inflatsioon tõuseb endiselt, ettevõtted lõpetavad tegevuse ja me oleme teel viie kallima Euroopa riigi hulka. Samal ajal, kui mõni riik langetab makse ja ka EKRE langetas valitsuses olles aktsiise, et inimeste elujärg paraneks, on praegune valitsus maksuralliga inimeste kõri kinni pigistanud. Suure häälega tuldi rahandust korda tegema, neli aastat on tehtud, aga tulemus läheb aina hullemaks. Olete vahendanud ettevõtjate sõnu, et Eesti kõige suurem risk on loll valitsus.
Kuigi reformierakondlased üritavad valetada vastupidist, aeti eelarve kriisi just Kaja Kallase juhtimisel – igal aastal, mis nad meie võimuoleku järel tulid, oli eelarve miinus miljard või poolteist. Nüüd, peale hullu maksurallit ja kõige kallinemist on eelarvekriis veel hullem, rahandusministeerium ennustab, et lähiaastatel on just peale kärpeid ja maksutõuse eelarve puudujääk 1,2 ja 2 miljardi vahel. Nende majandus- ja maksupoliitika on hukatuslikud. Eelarvekriis on seetõttu, et liberaalglobalistid kulutavad enneolematus mahus maksumaksja raha ning peamiselt läheb see rohepettusele. Veidi on tõusnud ka kaitsekulud ja kasvanud sotsiaalkulud, aga need on väike osa meid tabanud kulude kasvust. Meie lahendus on lõpetada need kulud kiiresti ja otsustavalt – see tooks kulude kokkuhoiu, mis võimaldaks langetada kõiki makse. Maksulangetused omakorda toovad kiire majanduskasvu, mis suurendavad eelarvelaekumisi.
Näeme ju, et teised riigid – näiteks Leedu – on just seda teed läinud, nende majandus kasvab ja eelarvekriisi ei ole. Seega ei vasta tõele, et Ukraina sõda ja energiakriis on meie keerulise seisu põhjus. Keerulise seisu põhjus on korrumpeerunud ja käpardlik Eesti valitsus.
Olete öelnud, et Eesti on teel totalitarismi poole, meid valitseb liberaalne režiim, kes seadusi rikkudes või neid suvaliselt tõlgendades sõidab rahvast üle. Ilmekas näide oli Lihula sambakoopiaga juhtunu.
Eesti on tõesti libisemas tagasi väga sarnasesse totalitaarsesse ühiskonda, millest me alles inimpõlve eest vabanesime. Lihula samba juhtum peaks olema äratuskell kõigile, kellele lähevad korda õigusriik ja vaba ühiskond.
Hoiatasime juba siis, kui Riigikogu kodukorda jultunult rikuti, et selline võimu omavoli ei jää ainult riigikogu saali. Lihula samba puhul rikuti kodanikuõiguste nimekirja kogu registri ulatuses: rikuti sõna- ja veendumusvabadust, eraomandi puutumatust, sõnumisaladuse põhimõtet; rikuti kogunemisvabaduse põhimõtet; rikuti riigi omavoli ja võimu kuritarvituse keeldu ning võrdse kohtlemise põhimõtteid. Kui meil ongi jälle nii, et valitsus annab käsu ja politsei läheb kodanikele seadusi rikkudes kallale, siis me ei ole mitte teel totalitaarsesse ühiskonda, vaid olemegi juba kohal. Sellega ei saa leppida, sellele tuleb vastu hakata!
Ukraina sõja varjus on toimunud massiline immigratsioon. Enam ei saa teeninduses eesti keelega hakkama isegi mitmel pool väljaspool Tallinna.
Eesti on kõigi aegade kõige ulatuslikuma immigratsiooni keerises. Meile on viimase paari aasta jooksul saabunud umbes 150 000 võõrast, üle kümne protsendi elanikkonnast. Nii ränka elanikkonna muutust ei talu ükski ühiskond.
Põhimass on taas idast nagu ikka. Peamiselt räägivad nad vene keelt, ehki paljudel on taskus Ukraina pass. Samal ajal on meie sündimus rekordmadal ning eestlaste väljaränne kogub majandusraskuste tõttu taas hoogu.
Meid vahetatakse meie enda kodumaal rahvana välja. Meilt röövitakse meie endi silme all meie rahvuskodu, meie riik.
Lisaks kasvab immigratsioon ka Aafrikast ja islamiriikidest, Eestis on juba väga suur ja üha agressiivsem moslemikogukond.
See protsess tuleb otsustavalt seisma panna. Ütlen selge sõnaga välja: kui võimule saame, saadame viimaste aastate jooksul Eestisse saabunud immigrandid kõik tagasi sinna, kust nad tulid! Eesti peab jääma eestlaste rahvuskoduks! Multikulti hävitab meid, see on väärastunud ideoloogiline kontseptsioon, mis tuleb otsustavalt tagasi lükata. Meie eesmärk on rahvusriik.
Globaalselt toimub lääne ühiskonna allasurumine, lisaks rohepöördele ja immigratsioonile LGBT pealesurumine, vabaduste äravõtmine. Liberaalide eesmärk on võtta inimestelt kõik ja et nad tunneksid end seejuures veel õnnelikuna… Millega see lõpeb?
Tuleb aru saada, et see, mida liberaalne globalistlik eliit teeb läänele, kunagisele kristlikule valgele maailmale, ei ole eksitus ega käpardlikkus. See on fanaatiline ideoloogiline plaan lääne ühiskond selle senisel kujul täielikult purustada, pihustada ja ümber korraldada.
Meile tõmmatakse järjest kaela uusi kriise, et ühiskonnad ei suudaks vastupanu osutuda, samal ajal toimub massiivne ajupesu, mis juurib välja inimeste identiteeti, kogukonnatunnetust, lõikab läbi juured, määrib pähe oma ajaloo ja väärtuste häbenemist ning sunnib omaks võtma väärastunud ideid nagu transsoolisus või multikulturalism. Kõik kokku toob kaasa lääne ühiskondade kokkuvarisemise. Seda tehakse meile, et viia ellu suur lõppeesmärk: võtta ära kõik meie vabadused ja kogu omand, et muuta meid vaeseks ja allasurutud tööd rügavaks massiks, kellega aineliselt ja moraalselt üdini korrumpeerunud eliit võib teha, mida tahab.
Me peame mõistma, et kõik need halvad asjad – alates eelarvekriisist, jätkates immigratsiooni ja iibega, lõpetades tervise ja kliimakriisi ning sõjajuttudega – toimuvad, sest eliit soovib, et see toimuks. Meie asi on mitte lasta neil oma plaane ellu viia, kaitsta oma lapsi, kaitsta oma eluviisi, kaitsta oma õigusi ja kaitsta oma omandit. Selles võitluses on poliitilisel väljal ainus tõsiseltvõetav jõud Eestis EKRE!