07.04.2019
EKRE saadikud Riigikogus
Kui valitsuse moodustavad mitu erakonda, siis peab iga partei tegema valusaid järeleandmisi. Erandiks pole ka Keskerakonna, EKRE ja Isamaa võimulepe. Ent kompromissidele vaatamata on väga suur osa konservatiividele olulisi seisukohti ja programmilisi eesmärke võimuleppes kaitstud.
Immigratsioon Eesti kontrolli alla!
Immigratsioon on olnud EKRE tähtsamaid teemasid, sest demograafia määrab meie riigi saatuse. Kui meil jätkub kümnete tuhandete inimeste kaupa võõraste inimeste sissevool, siis mõjutab see rahvastiku koosseisu ja sellest tulenevalt valimistulemusi. Uues leppes on punktid:
• Hoiame immigratsioonipoliitika Eesti kontrolli all. Me ei nõustu kohustuslike pagulaskvootidega. Pöörame erilist tähelepanu illegaalselt Eestis viibivate isikute kontrollile.
• Peame vajalikuks renditööjõu kasutamise täpsemat reguleerimist ja kontrolli. Tõhustame kontrolli illegaalse immigratsiooni üle ning vaatame üle sisserändekvoodi erandid, mida kuritarvitatakse.
• Tõhustame ebaseadusliku immigratsiooni tõkestamist ka põhja- ja lõunapiiril. Seisame ebaseadusliku sisserände ja viisade ning elamislubade väärkasutuste vastu, et tagada avalik kord, ohjeldada kuritegevust ning hoida riigi julgeolekut.
• Loome eraldi eelarvega piirivalve struktuuriüksuse PPA-s. Tõhustame piirivalvuri õppesuunda Sisekaitseakadeemias.
EKRE eesmärk on küll sõjaväestatud piirivalve taastamine, kuid koalitsioonipartnerid ei ole sellega nõus. Kompromissina oldi valmis looma eraldi struktuuriüksus PPA alluvusse.
Ehkki koalitsioonileppes see punkt ei kajastu, lepiti koalitsioonipartnerite vahel kokku, et valitsus saadab ÜRO-le kirja, mille kohaselt Eesti ei pea Marrakechi rändelepet juriidiliselt ega poliitiliselt siduvaks.
Koalitsioon kinnitas, et valitsus viib ellu iseseisvat ja järjepidevat välis- ja julgeolekupoliitikat eeskätt läbi oma kuuluvuse Euroopa Liitu ja NATO-sse. Samas pandi leppesse lause: Näeme Euroopa Liitu riikide liidu, mitte liitriigina.
Tagasirändeagentuuri loomise vajadusest on EKRE rääkinud juba neli aastat. Kuna järjest rohkem majanduslikel põhjustel välismaale kolinud inimesi tagasi Eestisse kolida, peaks riik neile appi tulema. Võimuleppe sedastab: Loome välismaalt tagasipöördumiseks institutsiooni, mille ülesandeks on perede ja üksikisikute nõustamine, et lihtsustada Eesti elukorraldusega taas harjumist, elu- ja töökoha ning lastele koolikoha leidmist ja muude praktiliste küsimuste lahendamist.
Uus valitsus suurendab otsedemokraatiat, et rahvas saaks võimaluse riigi valitsemisel kaasa rääkida ka valimistel vahelisel ajal. Võimuleppes seisab:
• Algatame põhiseaduse muutmise rahvaalgatuse seadustamiseks ja rahvahääletuse laiendamiseks.
• Rahvaalgatus vajab 25 000 kodaniku allkirja. Rahvaalgatuse puhul on juriidiline vorm seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu. Rahva poolt algatatud seaduseelnõu peab jõudma Riigikogus lõpphääletusele.
• Rahvahääletuse algatamiseks rahva poolt on vaja 50 000 kodaniku allkirja.
• Rahvahääletusele pandud küsimus loetakse vastuvõetuks, kui osa võtab vähemalt viiskümmend protsenti hääleõiguslikest kodanikest ning seaduseelnõu või muu riigielu küsimus on saanud 5% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.
• Põhiseaduse muutmine rahvahääletuse kaudu vajab 25% võrra enam toetushääli kui vastuhääli.
EKRE soov on kooseluseadus tühistada, kuid valitsuspartnerid sellega nõus ei ole. Kompromissina asemel sündis järgmine kokkulepe: Koalitsioonierakondadel ei ole ühist seisukohta kooseluseaduse tühistamise ega rakendamise osas.
See tähendab ka seda, et kui Reformierakond ja sotsid tulevad Riigikokku rakendusaktide eelnõuga, siis koalitsioonist nad poolthääli ei saa. Küll aga hakkab EKRE tööle selles suunas, et tühistada kooseluseadus rahvahääletusel. Samuti on kavas EKRE-l panna rahvahääletusele põhiseadusemuudatus, et presidenti saaks valida rahvas.
Abielu määratlemine põhiseaduses mehe ja naise vahelise liiduna aitaks ära hoida homoabielu, polügaamia või muude „moodsate“ kooseluvormide seadustamise. Lepe sätestab:
• Viime läbi muu riigielu küsimusena rahvahääletuse ettepaneku kohta täiendada põhiseadust, määratledes abielu liiduna mehe ja naise vahel. Antud riigielu küsimuse hääletuse viime läbi 2021. aasta kohaliku omavalitsuse volikogu valimiste ajal.
• Juhul kui rahvahääletuse tulemus on positiivne, siis võtame vastu põhiseaduse täienduse, määratledes abielu liiduna mehe ja naise vahel.
EKRE on aastaid tähelepanu juhtinud, et e-valimised ei turvalised ja rikuvad põhiseaduses sätestatud põhimõtet, et valimised peavad olema ühetaolised. Koalitsioonileppesse sõnastati punkt, mis võtab e-valimised tõsise tähelepanu alla.
• Peame vajalikuks e-valimiste süsteemi täiendavat analüüsi ning sõltumatu rahvusvahelise auditi läbi viimist. Teostatud analüüsidest tulenevalt viime ellu vajalikke uuendusi valimissüsteemi täiendamiseks.
• Sätestame seaduse tasemel elektroonilise hääletamise tulemuste kindlakstegemise reeglid vastavalt Riigikohtu lahendile.
Maksude alandamise paketist õnnestus EKRE-l võimuleppesse sisse suruda punkt, mis muudab inimestele elektriarvete tasumise kergemaks. Samuti on võetud eesmärgiks langetada võimalusel ka alkoholi- ja kütuseaktsiise. Lepe sedastab:
• Vähendame elektri võrgutasusid ja taastuvenergia tasusid.
• Seame eesmärgiks maksutulude Eestisse tagasi toomise ning piirikaubanduse ohjeldamise läbi aktsiiside langetamise.
Eurodirektiivide üliagar rakendamine on Eestis saanud suureks ettevõtluse piduriks. Uus valitsus asub euroseadusi revideerima. Koalitsioonipartnerid otsustasid:
• Vähendame bürokraatlikku koormust inimestele ja ettevõtjatele. Toetame bürokraatia ja halduskoormuse igakülgset vähendamist riigijuhtimises ning riigiasutustega suhtlemisel.
• Kohaldame Euroopa Liidu õigust tervemõistuslikult, vältides ülereguleerimist.
EKRE eesmärk on Rail Balticu kahjulik projekt lõpetada, aga Keskerakond ja Isamaa võitlevad aktiivselt projekti lõpuleviimise eest:
• Juhul kui Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ei taga Rail Balticu projekti ootuspärast 81% kaasrahastust, vaatame üle projekti tasuvuse, trassi, ajakava ning kohalikud peatused.
EKRE juhtkond usub, et Euroopa Liit Rail Balticut projekti teises faasis piisavas mahus enam ei rahasta, mis võimaldab projekti lõpetada.
• Seame eesmärgiks põhimaanteede (Tallinn-Tartu, Tallinn-Narva, Tallinn-Pärnu) neljarealiseks väljaehitamise. Analüüsime täiendavaid finantseerimisvõimalusi.
EKRE justiitsreformikavast jõudis uude võimuleppesse punkt kiirendada kohtumenetlusi, et pikka ja kurnav kohtupidamine ei muutuks kohtualusele karistus. Aastatepikkused menetlused hävitavad kohtualuse maine isegi siis, kui ta lõpuks õigeks mõistetakse.
Samuti hakkab prokuratuuri üle toimuma parlamentaarne kontroll ning kohtupidamises hakatakse kasutama rahvakohtunikke. Viimane punkt peaks vähendama kohtunike konnatiigistumist ja tsunftistumist ning tooma rahva õiguslustunde kohtuotsustesse. Võimuleppes seisab:
• Kiirendame kriminaalasjade menetlust, tagades muuhulgas olulise avaliku huviga asjade kiire ja tõhusa menetluse. Nii kohtueelne kui kohtulik menetlus peab toimuma mõistliku aja jooksul ning selle rikkumisel tuleb menetlus lõpetada.
• Seame sisse loosiga kodanike seast valitavad kriminaalmenetluse rahvakohtunikud ning kaalume rahvakohtunike kaasamist teatud tsiviilmenetlustes nagu perekonnaõigus.
• Määrame Riigikogu erikomisjoni parlamentaarse järelevalve teostajaks prokuratuuri üle sarnaselt julgeolekuasutuste parlamentaarsele järelevalvele.
• Loome prokuratuuris võimaluse nimetada ametisse eriprokuröre teatud tähtajaga määratud prioriteetsete teemade menetlemiseks. Tagame eriprokuröri menetlusliku sõltumatuse.
Osapooled jõudsid kokkuleppe, et:
• Kodakondsuse ja keelepoliitika põhimõtteid ei muudeta.
• Kui isik, kes on andnud lojaalsusvande Eesti Vabariigile sooritab terrorikuriteo või riigireetmise, võetakse temalt kohtuotsusega Eesti kodakondsus.
• Koalitsioon ei seadusta topeltkodakondsust.
Suured ja võimsad välismaised firmad ostavad järjest aktiivsemalt kokku Eesti maad ja metsa. EKRE leiab, et eestlane peaks jääma oma metsa ja maa peremeheks. Metsa ja maa müügi piiramine ei saa olema kerge, sest piirangutest on võimalik juriidiliste piruettidega mööda hiilida. Uus valitsus leppis kokku: Leiame võimalusi reguleerida maa ja metsa müümist. Põllu- ja metsamaa müümisel ning rentimisel eelistame kohalikku tootjat.
• Tagame maakoolide, lasteaedade, arstiabi, operatiivse päästeteenistuse ja politsei, kiire internetiühenduse ning teiste avalike teenuste ühtlase kättesaadavuse kogu Eestis.
• Anname kohalikele omavalitsustele täiendavaid ülesandeid, mida nad efektiivsemalt täita suudavad, ja kasvatame vastavalt ka tulubaasi.
Eesmärk on anda kohalikele omavalitsutele rohkem raha ja otsustusõigust selle raha kasutamisel. Omavalitsused ootavad seda muudatust juba aastaid.
• Parandame arstiabi kättesaadavust ning lühendame ravijärjekordi.
See punkt eeldab Haigekassa süsteemi reformi ja eelkõige seda, et osa kulusid (nt ravipäevade hüvitamine) viiakse Haigekassa alt Töötukassa alla. Selle tulemusel vabaneb üle saja miljoni euro. Vabaneva rahaga saab oluliselt lühendada ravijärjekordi.
• Tagame perearstikeskustes vastuvõtu ka õhtustel tundidel ning nädalavahetustel.
Valitsus hakkab tööle selle nimel, et inimesel oleks võimalik perearsti poole pöörduda ka õhtul ja nädalavahetusel. See muudatus aitab ühtlasi vähendada EMO-de koormust.
• Säilitame maakondlikud haiglad ja rajame tervisekeskusi. Tagame arstiabi inimestele võimalikult kodu lähedal, arvestades regionaalpoliitilisi kaalutlusi.
Selle punkti all lepiti kokku, et rohkem sünnitushaiglaid kinni ei panda. EKRE eesmärk on taastada sünnitusosakond ka Valga haiglas.
• Laiendame nõustamisprogramme teadlikuks pereplaneerimiseks, tervete laste sünniks, emade tervise kaitseks ja abortide arvu vähendamiseks.
EKRE suur võit on, et ühiskond räägib üle väga pika aja abortidest ja valitsus on abortide vähendamise võtnud üheks sihiks.
Praegu peavad paljud sügava puudega inimesed käima igal aastal tõestamas, et neile pole vahepeal uus käsi või jalg külge kasvanud. Võimuleppes seisab:
• Kujundame püsiva puude tõestamise süsteemi lihtsamaks ja inimsõbralikumaks.
• Laiendame tasuta koolitoitu, tagades kõigile lasteaialastele riigi poolt rahastatud tasuta, kvaliteetse ning tervisliku toidu lasteaias.
• Tagame riigi ja kohalike omavalitsuste koostöös lasteaiaõpetajate palgatõusu.
Täielikult eestikeelsele haridussüsteemile ei ole võimalik üle minna päevapealt. Kui venekeelsete koolid praegu sulgeda, tähendaks see, et teatud piirkondades, eelkõige Tallinnas ja Virumaal tuleks mõnda eestikeelsesse kooli näiteks paarsada umbkeelset last. Selle üle pole õnnelikud ei eestlased ega venelased. Praegune valitsus alustab eeltööd, et tulevikus oleks võimalik eestikeelsele haridusele üle minna. Vaja on ette valmistada 7000 eesti keele õpetajat. Võimuliit leppis kokku:
• Tagame lasteaedades ja koolides väga hea eesti keele õpetamise taseme. Pöörame erilist tähelepanu piisava arvu õpetajate ettevalmistamisele ja motiveerimisele. Viime sisse palga lisakoefitsiendi eestikeelse õppe edendamiseks.
• Peame oluliseks, et lasteaedades ja koolides oleks eesti keele oskust arendav kaasaegne metoodika ja õppevahendid. Seame eesmärgiks, et kõik koolilõpetajad valdavad vabalt eesti keelt, on võimelised jätkama oma õpinguid Eesti kõrgkoolides ja on konkurentsivõimelised tööturul.
• Töötame välja eestikeelse hariduse arendamise plaani, mis võimaldab lastel jätkata oma õpinguid eesti keeles.
• Säilitame ja uuendame Kohtla-Järvel eestikeelse eraldiseisva õppeasutuse.
Paljudes riikides on kasutusel seksuaalkurjategijate ja pedofiilide registrid, kuhu kantakse kõik seksuaalkuritegude eest karistatud inimesed. Register võimaldab lasteasutustel kontrollida nende isikute tausta, kes soovivad neile tööle tulla.
• Seame prioriteediks võitluse raske isikuvastase kuritegevuse, lähisuhtevägivalla ja eriti laste vastu suunatud seksuaalkuritegudega. Loome seksuaalkurjategijate, sh pedofiilide registri.
• Tagame Eesti põllumajandus- ja toidutootjatele võrdsed konkurentsitingimused Euroopa Liidus. Seisame otsetoetuste võrdsustamise eest ja maksame meie põllumeestele üleminekutoetusi ning jätkame tõuaretustoetuste maksmist.
• Kindlustame Eesti isevarustatuse taseme põhitoiduainetega.
• Tagame kõikide põllumajandustootjate võrdse kohtlemise olenemata nende suurusest ja eripärast. Toetame mõistlikku tasakaalu tava- ja mahetootmise vahel.
• Keelustame Eestis GMO kultuuride kasvatamise (välja arvatud labori- ja teadusuuringud).
Koalitsioonilepe sisaldab palju muudki, kokku on lubadusi 35 lehekülje jagu.
Täisversiooniga saate tutvuda SIIN.